Tere tulemast Casuarina Valley Orchardisse!

Aega võttis, aga asja sai! Hoolimata keerulisest teekonnast jõudsime lõpuks siiski sihtpunkti, kuhu olime soovinud ning tänu headele inimestele, kes meid tee pealt seekord üles korjasid, ei pidanud me jalavaeva üldse nägema. Keset päeva kohale jõudes ei olnud esiti kedagi märgata ning samuti ei olnud tee peal ühtki märki, mis kinnitaks, et oleme õigel teel ja tagatipuks puudus ka telefoni levi. Natuke aega ringi tiirutades leidsime siiski üles kontori ning meie õnneks leidus seal sees ka üks inimene. Tänasime lahkeid heategijaid, kes meid kohale tõid ning tõstsime oma kompsud autost kontorisse. Siis järgnes taaskord üks tüütu paberite täitmine ning peale seda sõidutati meid otse majutuskohta. Kontoritöötaja nimega Jenny, palus meil riided vahetada, kuna pidime kohe tööle asuma, kuid hiljem siiski selgus, et samal päeval meile tööd ette nähtud ei olnud ning kogu see kiirustamine oli tegelikult asjatu - vähemalt saime rahulikult oma valdustega tutvuda.

Majutuskompleks asub farmi territooriumil ning on ehitatud kokku erinevatest soojakutest või merekonteineritest. Selliseid tubasid on siis kokku 19 ning keskel asub suur köök ja elutuba ning eraldi on veel tualetid ja pesuruumid. Meie toa number on 6 ning see sisaldab endas nari, külmkappi, konditsioneeri, lauda ning riidekappi. Pinda on siin umbes üheksa ruutmeetrit ning ülearu pole siin tõesti midagi. Siis veel antakse igale ühele köögitarvikute komplekt, mis esiti maksab Sulle 50 dollarit ning hiljem, kui otsustad töölt lahkuda, kantakse Sulle selle eest 40 dollarit tagasi. Rahast võib veel niipalju rääkida, et siin küsitakse ikka kõige eest, elamine ise on 135$ nägu, pesumasina kasutamine 3$, kuivati 1$, internetiühendus on 20$ ning selle eest võid wifi võrku kasutada 10 tundi. Nagu ma juba ennist mainisin, siis telefonilevi siin ei ole, seega on see halb wifi-ühendus ainus, mis meil on.

Kuna kõik teised olid tööl sel neljapäeval, siis saime rahulikult majas ringi uudistada, jalutasime natuke ka territooriumil ringi, aga väga kaugele me muidugi ei jõudnud, kuna maa-ala on siin 400 hektarit ning lisaks õunapuudele, kasvavad siin ka pirnid ning ploomid. Valmistasime endale kaasa võetud asjadest lõuna ning tõdesime, et ellujäämiseks on meil rohkemat vaja. Kuna autosid oli maja ümber oma jagu, siis otsustasime, et küsime õhtul kellegi käest küüti linna. Linn asub 16km kaugusel ning kuigi meile väga meeldib jalutada, siis me veel kogume end natuke enne kui selle tee jalgsi ette võtame :D Õhtul saimegi poes käidud ning vajalik toidukraam nädalaks ostetud. Jaa muidee...poes käimine maksab siin 5 daala nägu :D Ehk siis need, kellel autod on, küsivad 5 dollarit edasi-tagasi sõidu eest. Tegelikult me mõistame neid täielikult!

Kuna tööpäev algab siis 6:30, siis otsustasime varakult magama minna ja see oli ikka väga tänuväärt m6te. Äratuskella helin pool kuus, oli kõike muud kui ilus. Kiire kohv ning hommikusöök ning seejärel hops traktori kasti. Tööle ning tagasi jala kõndima ei pea, kuna vahemaad on tõesti väga pikad. Traktoriga sõidutakse Sind õige puu alla ja sealt siis hakkadki korjama. Reedel korjasime siis kolmekesti, peale meie oli algajaks tituleeritud ka üks iirlane, kes oli teist päeva tööl. Korjamine käib siis nii, et võtad õuna peopessa ja keerad selle ülesse ning siis see tulebki ilusti ära koos sabaga, mis on muideks müügi jaoks väga oluline. Enamus õunad saab kätte maast, kuid ladvaõuntele tuleb redeliga järele minna ning üldiselt käibki see töö paarides, ehk siis üks korjab alt ja teine ülevalt ning siis vahetatakse. Õunad tuleb vaikselt asetada kõhu peal olevasse kotti ning kui see on täis saanud, siis saab selle tühjendada traktori järel asuvatesse kastidesse (bins). Tasustamine käib siin nende binnide järgi ning ühe binni hinnaks on siin 40 dollarit. Esimene päev oli millegi pärast poolteist tundi lühendatud (kõigil) ning me korjasime kolme peale seitse binni, mis pole just parim saavutus, aga esimesed kolm päeva just selle pärast tunnipalka makstaksegi, kuna tulemuse järgi, ei saakski väga palka. Kiiremad poisid-tüdrukud korjavad siin ca 15 binni kahepeale, meie seadsime oma eesmärgiks kümme esialgu :) Teadjamad räägivad, et vilumus tuleb kahe nädalaga ning sellisel juhul on teenistus juba üsna hea. Panen ka hulga pilte siia, et tekiks parem arusaam, sest sõnadega ei ole tõesti võimalik kõike edasi anda.

Loodust on siin palju ja see on tõesti väga ilus ja teistsugune. Puud on siin 40-50 meetri pikkused ning koor on enamusel maha tulnud (ilmselt palavusest?). Linde on siin samuti meeletult palju ning enamus neist on papagoid. Väga värvilised ja väga lärmakad, hommikuse kuke asemel. Mõned papagoid teevad puu otsas sellist häält nagu oleks mingi kass sinna kinni jäänud, teised jälle naeravad nii nagu oleks tilgad püksis. Ma üldse ei imesta, et neid on võimalik rääkima õpetada, nad tõesti kõlavad inimese moodi natuke :P Muid loomi me siin väga näinud ei ole, kui välja jätta ämblikud ja kõrvahargid, kes õunte peal resideeruvad. Õuna sort, mida me praegu korjame kannab nime Red Delicious ning maitseb tõesti suurepäraselt. Ning tänan küsimast, meil veel ei ole kopp ees õuntest, aga suure tõenäosusega siit ära minnes, enam õuna tükk aega näha ei taha :D

Kardan, et lähimal ajal, enam nii tihedasti postitusi blogisse ei tule, kuna vaevalt siin midagi põnevat juhtuma hakkab, kui me just siit ära ei põgene :D Peale töö tegemise siin suurt midagi teha ei ole, kuigi siin on ka hunnik raamatuid, pinksi laud, telekas, trummid, kitarrid ja lauamängud. Millegi pärast on ikka igav, pole vist harjunud sellise eluga väljaspool linnakära, aga küll harjume :D Muide siin on bäkkereid veel Itaaliast, Prantsusmaalt, Iirimaalt, mitmest erinevast Aasia riigist ning muidugi Eestist :) Teie seal Eestis nautige kevade saabumist ning omalt poolt saadame teile õunakoti täie päikest :)

P2evad pole vennad

T2nane p2ev oli lihtsalt liialt crazy, et kirjutamata j2tta! Hoiatan siinkohal n6rgema n2rvikavaga inimesi, kellele meie seiklused v6ivad hullumeelsed tunduda, kusjuures mulle endale tundusid ka t2na :D
Igaljuhul alustan eilsest p2evast, sest siis sai t2nane lugu alguse. Olime v6tnud eesm2rgi minna taas m6nda t88byroosse ning hea 6nne korral pidime ka loomaaeda j6udma, aga see taaskord ei 6nnestunud. Esimeses t88byroos l2ks kiiresti kuna t2itsime seal vaid online ankeedi enda kohta ning seej2rel lahkusime ning v6tsime suuna j2rgmisse. T88byroos nimega Aussijobs oli taas meeletu j2rjekord ning peale poolt tundi ootamist m6tlesin, et jalutan natuke eemale ning helistan yhte 6unafarmi, mida polnud siiani 6nnestunud telefonitsi tabada. Peale lyhikest kutsumist vastas mulle meeldiva h22lega noor naisterahvas, kes mu jutu 2ra kuulates palus oma CV'd meili peale saata - see on juba p2ris suur asi, v2hemalt ei 8eldud kohe ei. Suurest 6nnest ei teadnud kuhu poole joosta ning kuna kahjuks olime sel p2eval tableti oma backpackist v2lja j2tnud, l2ksin l2himasse internetipunkti, kus yks minut maksis 5 senti - pole paha :) Pyydsin teha nii kiiresti kui v6imalik kuna meie j2rjekord v6is kohe-kohe k2tte j6uda ning kokkuv6tteks l2ks mul t2pselt 10 minutit (polnud just k6ige kiirem neti yhendus ka). Kui t88byroosse tagasi j6udsin olid Oliver ja Lemps just j6udnud tagasi istuda, sest neid oli 5 minutit varem jutule kutsutud - Murphy seadused kehtivad ikka igal pool :D Igaljuhul selleks, et ka mina saaks t2diga vestelda pidime veel kaks tundi seal ootama, allpool v6ite ka pilti n2ha sellest t88byroost, pakun, et ennem oli seal juuksur?!

P2rast pikka passimist olid k6hud k6igil kohutavalt tyhjad ning jooksime esimese kiirtoidu kohani, milleks oli Subway ning veidike eemal leidsin ka KFC, mis on minu vaieldamatu lemmik :P Pean veel mainima, et t88byroo t2did l6unatasid seal k6igi silme ees ja see oli ikka tohutu piin, seda burgerit mitte kysima minna :D Peale hilist l6unat v6tsime veel yhed j22tised ning kuna kell oli juba palju, siis ysna pea suundusime taas rongi peale, et Midvale tagasi s6ita. Muide t88byroos pakuti meile kyll kahe erinevat farmit88d, kuid need ei olnud meile sobivad (erinevatel p6hjustel). Raske oli kyll t88st loobuda, kuna pika passimise peale tahaks juba yksk6ik, mida teha, aga siis tuli 6lek6rs hoopis sealt, kust me v2ga oodatagi ei osanud.

Hommikul e-maili tsekkides, leidsin kirja 6unafarmilt, kuhu olin eelmisel p2eval CV'd saatnud ning kirjas seisis, et kui veel t88d tahate, siis helistage kohe hommikul. Olime kyll maganud peaaegu kymneni, kuid peale meili lugemist helistasime otse kohe ning t2psustasime detaile, et kui palju makstakse, kus kohas asub jne. Palusin natuke m6tlemise aega, et Lempsiga asi l2bi arutada ning seepeale tuli ysna karm vastus, et saame max tund aega ning kui selle aja jooksul pole yhendust v6tnud, siis annab t88 kellelegi teisele. OK! Kaalusime, arutasime ning j6udsime j2reldusele, et see on hea pakkumine kyll ning otsustasime selle vastu v6tta, muide t88 pidi hakkama j2rgmisel hommikul 6:30. Kuna oli alles hommiku poolik siis arvasime, et kohale j6udmisega pole probleeme kuna 312 km l2bimiseks oli meil aega terve p2ev ja 88 ka veel otsa, kuid selles osas me siiski eksisime. Bussiyhendus antud kohaga (Manjimup) on ysna halb ning esimene oli selleks p2evaks juba l2bi myydud (jah, siis broneeritakse bussipileteid ette ning tihti juhtub, et samal p2eval pole v6imalik bussi peale saada) ning teiseni oli selleks hetkeks aega 45 minutit. Asjad m88da tuba laiali hakkasime meeleheitlikult neid kohvrisse loopima, kuid siis Lemps ikkagi arvas, et oleks targem helistada farmi ja kysida, kas me ei v6iks veidi hiljem saabuda. Kiire k6ne ning saime teada, et saame pikendust kuni l6unani. No asi seegi! Igaljuhul see yks ja ainus buss Manjimup'i oli l2inud ning kuna see v2ljub igal p2eval samal ajal, polnud lootust ka j2rgmise p2eva bussiga 6igeks ajaks kohale j6uda. Otsustasime, et l2hme siis rongiga nii kaugele kui saame ning h22letame sealt edasi. J6udsime Mandurah'sse kella kolme paiku ning sealt korjasid meid peale Kati ning Tyson kuna nad olid parasjagu seal oma vanematel kylas. Kuna 6unafarmi t88le saamine ei olegi mytsiga l88mine vaid n6uab olulisi teadmisi ning lausa setifikaate, siis hakkasime kiiresti materjali l2bi t88tama, mis meile meili teel saadetud oli ning peagi olime tarkust t2is ning 6unakorjaja tunnistus taskus :D Nii palju, kui mina olen kuulnud, siis ykski teine 6unakorjaja ei ole veel sellist kadalippu pidanud l2bima, aga olgu, mis ei tapa teeb tugevaks ( ja targaks peale kauba). Niisiis kaalusime erinevaid v6imalusi, kuidas me Mandurah'st edasi Manjumup'i j6uame ning j6udsime j2reldusele, et kiirem viis on h22lega Australind'i minna (88bimiseks saime Kati ning Tysoni maja v6tmed - suured suured t2nud teile kullakesed) ning j2rgmisel hommikul taas tee 22res n2pud pysti visata, et l2bida veel j2rele j22nud132 km.

Saime kyydi kuni kiirteeni, et seal siis h22letama asuda ning seni kuni Lemps juba h22letas, otsustasin mina "Bunbury" silti hakata tegema (see on suurem linn enne Australind'i). Olin just maalimas Y-t2hte kui yks auto suurel kiirusel meie poole tagurdas. M6tlesime, et ohhoo, nii kiiresti me kyll peale ei lootnud saada. Kuid kuna see tatoveeringute ning k6rvar6ngastega kutt s6itis otse Australind'i siis m6tlesime, et fine! Okei tunnistan, et ta n2gi veits kahtlane v2lja, kuid kuna olin Katile lubanud, et saadan kohe auto ning juhi kirjelduse kui me peale saame, siis ei tundunud asi yldse nii hull. Taas kord pean tunnistama, et eksisime - see oli mu elu k6ige kohutavam autos6it ning pikimad 45 minutit (Lemps p2rast r22kis, et ta on hullematki l2bi elanud) :D See tyyp s88stis koha pealt juba sellisel kiirusel, et t6mbasin kiiresti turvav88d nii pingule kui v6imalik. Kohe j2rgmisel hetkel v6ttis ta maeiteakustkohast pooliku 6llepudeli, mida ma kyyti paludes kindlasti ei m2rganud ning ta kummutas selle nii kiiresti sisse nagu oleks see vesi v6i midagi taolist. Te v6ite ainult ette kujutada, mis m6tted meil sel hetkel peast l2bi k2isid. Lisan siinkohal selle, et Austraalias on lubatud joove 0,05 promilli. Kiirus oli stabiilselt 140km/h ning v2henes vaid siis, kui m6ni "jobu" ees koperdas - need olid helged hetked. Poole tee peal reastus tyyp vasakule ja ma juba m6tlesin, et ta kavatseb sealt bussitaskust m88da s6itu teha, kuna ta ei pidurdanud yldse, kuid see s6itis hoopis sellise hooga tanklasse nagu p6rutaks m6nest seisvast postist m88da! Kuna autos olles me midagi r22kida ei saanud, sest juhi poolne aken ei k2inud ylesse ning myra oli meeletu, siis arutasime kiirelt, et kas peaks v2lja minema ja kiirelt kyydi eest t2nama v6i kannatame veel natuke. Kuna kiirus loeb ka midagi, siis otsustasime v6tta selle riski ja edasi s6ita, ette ruttavalt v6ib 8elda, et kuigi s6it tundus igavikuna, siis aega v6ttis see vaid 45 minutit (ca 100km). Terve tee vaatasin ma enda ette telefoni, kuna v2lja vaadates oleks ma ilmselt stabiilselt kiljunud nagu l6bustuspargi k6ige hullemal atraktsioonil :D M6tlesin vaid, et vaene Lemps, kes peab ees istuma ning p6him6tteliselt on sunnitud v2lja vaatama, aga no tema jaoks see muidugi p2ris nii hull ei olnud. Kui kohale j6udsime, siis ei j6udnud kutti 2ra t2nada, peamiselt ikka selle eest, et me elusalt p2rale j6udsime, tema vaid ytles, et s6idab seda teed iga p2ev ning selle p2rast ta kihutabki! Tee peal ei julenud ma temaga midagi r22kida, sest iga kord kui ma midagi ytlesin, vaatas ta pikalt mulle otsa (istusin taga), ise j2tkuvalt kiirteel 140km/h kihutades - ma pigem olin sel hetkel antisotsiaalne!

Tagasi vaadata pole yldse nii hull, sel hetkel aga oli selline hirm nahas, et m6tlesin juba hyvastij2tu smsid teele panna :D Nyyd oleme igaljuhul turvaliselt Australind's Kati ja Tysoni juures ning hakkame magama minema, homme on plaanis vara 2rgata ning proovime hiljemalt l6unaks Manjimup'is kohal olla. Muide meie Ebay'st tellitud laadija j6udis vahepeal Kati juurde ning nyyd siis saime selle k2tte. ASUS'e esinduse oma j22b nyyd oma aega ootama, aga selline see b2kkeri elu on - kunagi ei tea, mida homne p2ev toob. Loodan, et 6unafarmi j6udes v6ime oma kohvrid rahulikult m6neks ajaks lahti pakkida :)

Palju juttu ja m6ned pildid

Taas on yks n2dal l2bi saanud ja selja taga on tegus esmasp2ev, aga alustan siis jutustamist natuke varasemast ajast, millest veel pajatada pole j6udnud. Suurim muutus vahepeal on ilmselt olnud kolimine, mis sai alguse reede hommikuse 2ratusega 4:45 ning siis peale kiiret s88ki ning hammaste pesu ootas meid maja ees takso, et viia meid Bunbury rongijaama (bussid nii vara ei s6ida). Rongiga kulgesime 2,5h ning Perthi j6udsime siis kui p2ike oli juba k6rgel. Kuna me l2ksime linna suht ehku peale, siis esialgu otsustasime k6hud t2is syya ning alles seej2rel elukoht mureteda. M6ned variandid olid muidugi ka v2lja vaadatud, aga veel l2bi helistamata nii, et t88p6ld oli lai. Valisime enda jaoks parima variandi v2lja ning panustasime selle peale. Peab t6dema, et natuke vara h6iskasime, kuigi vahepeal oli justkui kokkulepe saavutatud, siis l6puks 8eldi meile siiski ebam22rase p6hjendusega 2ra. Olime raisanud sellele kenakese aja ning  r88m silmist hakkas juba kaduma, kuid siis otsustasime, et b2kkeri asemel l2hme hoopis yhte kolmandasse v2ljavalitud elupaika, mis asus kyll kesklinnast pisut kaugemalt. Vahepeal seletuseks, et b2kkerid on sellised spetsiaalsed hostelid seljakoti r2nduritele, ysna odavad, kuid  m6eldud t6esti ainult magamiseks ja sedagi valdavalt koos mitme teise b2kkeriga :D Igaljuhul m6eldud, tehtud ning seadsime sammud taas rongijaama, mis viis meid seekord kohta nimega Midland. Pean veel lisama, et linnas saime kokku ka Lauraga, kelleta me poleks ilmselt nii kiiresti 6igele rongile j6udnud, siinkohal suured t2nud talle :) Seekord kestis s6it ainult 25 minutit ning siis l2ksime juba autoga edasi sihtkohta. Maja n2gi v2ljast nagu iga teinegi siin, kuid seest palju suurem. Siin on kuus tuba pluss kaks elutuba, k88k, vannituba ning WC. Lisaks veel suur tagaaed, kus on grillimise nurk, diivanid-lauad, pisike korvpalli plats ning minule m6eldes ka yks lamamistool :P Elanikke on siin majas hetkel seitse ning seal juures on mainimist v22rt, et kuus neist on meessoost :D Igaljuhul on nad toredad, viisakad ja mis k6ige olulisem puhtad, isegi prill-laud oli all, kui me majja tulime :D Meie toas on ainult voodi (madrats) ja riide-kapp, 6nneks viimane on piisavalt suur, et saime oma kohvri ilusti lahti pakitud. Linnake on ka p2ris m66dukalt suur, ilmselt ikka suurem kui Haapsalu, kuid siin nimetatakse seda (Perthi) 22relinnaks. Reedel j2ime suht kohe magama ning ei teinud midagi erilist, aga laup2val tegime juba poolele linnale tiiru peale. Hinnast nii palju, et see oli yks soodsamaid ning n2dala yyr kahele on siin 250 $ (ca 200 eurot). Maitseb nagu raha v6i mis? :D

Pyhap2evaks v6tsime endale suuremad eesm2rgid ning otsustasime minna yhte loodusparki, mis on Austraalias vanuselt teine rahvuspark ning kannab ta nime John Forrest National Park. Matkasellid nagu me oleme, ostusime selle teekonna l2bida jala, kuna kaardi j2rgi oletasime, et tegu on maksimaalselt 6km teekonnaga. Peale kuute kilomeetrit ei paistnud aga parki kuskilt ja olgu mainitud, et teekond kulges otse m2kke, kus k6nnitee kiiretee k6rval praktiliselt olematu. Kuskil kuuenda kilomeetri peal oli tee peal yksik bussitasku, kus peatus j2rsku yks auto, et meile kyyti pakkuda. Loomulikult ei lasknud me seda endale kaks korda 8elda, ilm oli harilikult 30 kraadi tuuris ja matkajalatsiteks olid sel korral pl2tud :D Meesterahvas, kes meid peale korjas, seletas, et m2kke ronimine on ysna raske kuna kymme sammu v6rdub 1 meetri t6usuga merepinnast ning tema GPS seade ytles peagi, et oleme juba 250m k6rgusel - tore kuulda :D Ysna varsti peale auto peale ronimist paistis pargi silt ning m6tlesime vaikselt, et tegelikult saime me ju ise siia j6udmisega hakkama, aga mida me ei teadnud, oli see, et me polnud selleks hetkeks kaugeltki kohal. Algas kitsas tee m88da j2rsaku 22rt, kus k6ndimine oleks olnud lausa hullumeelsus ning see kulges nii umbes 5 km enne kui j6udsime v2ravateni, kust algasid matkarajad ning k6ik muu selle juurde kuuluv. T2nasime oma lahket abimeest, kuid tema vastas selle peale vaid, et helistage, kui l6petanud olete ja ma tulen korjan teid uuesti peale. Unbeliveble! Ma ikka veel ei suuda uskuda, kui toredad ja s6bralikud need aussid on, ta j2ttis meile oma visiitkaardi, kus ilutses tema nimi ning seej2rel suurelt DIRECTOR, m6tlesime, et pole paha, tagasiteel on millest r22kida :P Igaljuhul park ja selle vaated olid lummavad, t6desime m6lemad, et midagi nii ilusat ja massiivset pole me veel n2inud. Sellest pargist oli kunagi kulgenud l2bi raudtee ning teeviidad jutustasid sellest, kus-mis t2pselt oli. Taaskord said mitmeid kilomeetreid seljatatud ning tagasiteel kuulsime korduvalt p88sastes kahtlast raginat. Esimesel korral ei n2inud me midagi, kuid teisel korral uurisime p66sa aluseid juba kulli pilguga ning seal nad olidki - k2nguru ema oma pojaga, otsisid varju selle l88mava p2ikese eest (teine pilt).

Tagasi v2ravatesse j6udes otsustasime veel kohvikust l2bi k2ia ning yhed j22tised haarata, kuid tagahoovis lummas meid hoopis teistsugune vaatepilt, kui olime oodanud. Terrassi k6rval magasid, hyppasid, pesid ja s8id oma kolmkymmend k2ngurut! Rahul sellega, kus ning kellega nad olid. K6rval ilutses silt, et palun 2rge k2ngurusid toitke! Olime vapustatud, sest juba olime kuulnud jutte kurjadest ning j6hkratest k2ngurutest, kes koeri uputavad ning inimestele niisama kallale tungivad, need seal olid aga t2itsa omas mullis ning inimesed olid viimased, kellele nad oma t2hepanu p88rasid. Lisaks oli seal ka yks papagoiline, kes ennast peeglist imetles, aegaajalt sulgi puhevile ajades. 6nneks taipasime enne kohvikusse minekut oma heategijale 2ra helistada ning too lubas 15 minutiga kohal olla, l2ks kyll tiba kauem, aga talle ei saa seda ka pahaks panna. R22kisime suure 6hinaga oma seiklustest ja tal tundus hea meel meie yle olevat. Siis alustas Lemps vaikselt t88 juttu ning mina nautisin ikka veel imelisi vaateid. H2rra direktor lubas t88 koha pealt j2rgi m6elda ning helistada ning juba olimegi taas oma kodu v2ravas, kuhu meid vastu vaidlemist lubamata s6idutati. Koju j6udsime umbes viie paiku ning mul jagus veel aega natuke p2ikse k2es raamatut lugeda. Uni tuli varakult ning esmasp2evaseid plaane arvesse v6ttes, oli m6te varasest magaminekust ainu6ige.

Esmasp2eval ehk siis t2na oli esimeseks ettev6tmiseks yles leida ASUS'e Perthi esindus, mis ei asunud yldse mitte sydalinnas vaid ysna keerulises paigas, aga matkamine on saanud meie igap2evaseks tegevuseks ning googlest kaarti maha joonistades otsusin, et see ei saa keeruline olla. Ega v2ga ei olnudki, kuid teekond osutus taaskord arvatust pikemaks, aga kuidagi peab ju seda korvama, et trenni teha ei saa nagu Eestis :D Igaljuhul oli k2ik sinna v2ga v22rtuslik ja 6petlik, kuna nyyd teame, et Austraalias telefoni teel ei saa kuidagi asju ajada (meilist r22kimata), tuleb ikka ise kohale ronida. Kontor oli imepisike ja kaante j2rgi raamatut hinnates olime juba ette pettunud, aga asjata. Klienditeenindaja v6ttis seerianumbri j2rgi v2lja, et tegu on tahvliga, millel on kehtiv garantii ning seega saab ta mulle selle adapteri tasuta tellida - no tere hommikust, kus te enne olite? :D Kati nimelt helistas sinna n2dal tagasi ja sealt 8eldi vaid, et laadijaid me eraldi ei myy, punkt. No r66m oli igaljuhul piiritu ning tellimus peaks sel n2dalal kohale j6udma, t2na k2isime tahvlilt laadimas yhes poes j2lle :D Veel kammisime l2bi mitu t88byrood, kust saime vajalikke kontakte ning kuhu j2tsime ka enda omasid. Tahtsime ka loomaaeda minna, aga p2ev j2i lyhikeseks ning kuna me homme peame nagunii uuesti yhte t88byroosse minema, siis ilmselt saab ka seal 2ra k2idud. Kokkuv6tteks oli v2ga asjalik ning tegus p2ev ning nyyd tuleb ainult oodata, et ka t88ga kuskilt poolt n2kkaks. Lisan ka Janele lubatud tagurpidi kuuse pildi ning yhe t2nase pildi v2rvilisest papagoist. Piltide j2rjekord on ysna sassis millegi p2rast, aga olen 6nnelik, et neid yldse siia laadida saan, seda siis t2nu bloggeri app'le. Kaktuse pilt on tehtud pyhap2evase "jalutusk2igu" ajal ning eelviimaselt pildilt leiate terase otsimise peale Lempsi :P

Lugu tahvlist ja headest inimestest

Päevad mööduvad nii kiiresti ja varsti saab nädal juba täis. Samas on siin kõik juba nii kodune nagu oleks kuid siin olnud. Viimasest kängurust saatime neid rohkem kahjuks kohanud ei ole ning ausalt öeldes oleme oma päevi mööda saatnud nn tehnika tähe all. See pisike arvuti on ikka tõsist peavalu tekitanud meile ja fakt, et sellist Austraalia otsaga laadijat nagu meie ASUSel vaja on , pole müügil isegi Perthi ASUSe ametlikus poes, on tõelist peavalu tekitanud. Lugu on siis lühidalt selline, et kaasa ostetud USB otsaga aussi adapter annab välja vaid 5volti, kuid meie kapriisne tahvel ei soovi rohkem ega vähem kui 15volti ja just nimelt rohkem EGA vähem, sest näiteks Ipadi laadija annab välja rohkemgi, kuid meie omale see ei mõju. Täna siis otsustasime minna ühte poodi, kus müüakse sarnast tahvel arvutit nagu meil ja palusime neil meie oma poodi laadima panna ja kuna inimesed on siin nii armsad nagu nad on, siis see ka õnnestus. Peale nelja tundi laadimist oli aku saavutanud 95% ja seda oli tol hetkel rohkem kui küll.

Selleks, et saada sinna poodi pidime minema esmalt bussi peale, aga kui me oma jõududega peatust üles ei leidnud, otsustasime küsida abi ühelt parklas olevalt naiselt. Kuna ilmselgelt oli tegemist autoinimesega nagu enamus siin, siis ei osanud ta bussipeatuse asukohta määrata, aga pakkus, et võib meid ära viia. Väga armas ja tore naine oli too autojuht, meil oli tore vestlus tee peal ja pärast oli mõnus soe tunne südames, et nii häid inimesi siiski leidub. Tagasi pidime tulema bussiga, aga kuna olime ühest just maha jäänud ning järgmiseni oli aega enam kui tund, otsustasime ajaviiteks näpu püsti visata ning just siis kui tundus, et tegu on lootusetu ettevõtmisega, peatus üks vanem naisterahvas ja kutsus auto peale. Kuna olime üsna halva koha peal, kiirustas ta meid autosse ning mainis, et saab meid edas viia vaid natuke. Vesteldes selgus, et taas oli tegu väga toreda inimesega ning kuna ta ol oma graafikust natukene eest, otsustas ta meid siiski sihtpunkti viia. Sõnu siia rohkem ei mahu!
Peab veel ära mainima,et minekul proovis Lemps ja tulekul mina esiistmele ronida, teadagi miks :D

Täna helistasime ka ühte õuna farmi, et uurida kas neil on ka abikäsi vaja, selgus, et hetkel mitte ning seega otsustasime, et lähme farmi asemel hoopis Perthi elama mõneks ajaks. Plaanid muutuvad meil muidgi tihti nii, et you`ll never know, aga püüame teid ikka kursis kõigega hoida :) Ja maha pole maetud ka plaan autoga mööda lõunapoolset rannikut itta sõita. Plaane on üldse palju, seega proovime need ilusti järjekorda panna ja seejärel teostada.
Unustasin veel mainida, et eile käisime laadal, kus oli väga palju odavaid ja lahedaid asju ning meeletult suured dalmaatsia koerad. Austraalias on kõik asjad ja elusolendid kolm korda suuremad kui Eestis, näiteks ämblikud jaa kuused kasvavad ka tagurpidi :D Lisaks burgeri söömisele püüame veidi trenni ka teha ja eile käisime näiteks koos jooksmas - trenn ja päikese võtmine käsikäes :)

Let this journey begin!

Hetkel valdab mind selline tunne, nagu ma oleks siin Austraalias juba kuu aega olnud, tegelikult oleme sel mandril viibinud vaid kaks päeva, aga alustan siis algusest ehk magamata ööst Tallinnas. Pühapäeva õhtul sai veel pakitud asju ning lobisetud mitmete külalistega ning kella kaheteistkümne paiku mõtlesin, et hoolimata unetusest tasuks voodisse heita ning suureks üllatuseks tuli pikali visates kohe uni peale. Kokku saime sel ööl magada 4,5h ning hommikune äratus kõlas kui tüütu kohustus, seega uni oli hea ja ärevus oli salakavalalt taandunud. Veel sadamas olles ei saanud aru kui kardinaalse otsusega me oleme maha saanud ning koos päikese tõusuga läksime rõõmsalt oma seiklusele vastu.

Kogu meie maine vara reisil

Soomes oli kohutavalt külm ning otsustasime siiski takso kasuks ning õigepea olime juba Vantaa lennujaamas, kus aeg möödus samuti lennates. Tuleb veel ära märkida, et internet oli seal super ning ilmselt seotud reisiärevuse ja unetusega nägi Lemps "ühe jalaga koera" ning taas oli nalja kui palju. Lend Londonisse kestis kolm tundi ja kümme minutit ning kui jätta välja Londoni kohal tiirutamise, läks seegi kiiresti ning valutult. Linna kohal tiirutasime umbes 15 minutit ning ilmselt oli see seotud maandumisloaga. Netiga oli seal ülisuures lennujaamas veidi kehvasti. Wifi oli tasuline ning krediitkaardiga tuli selle eest maksta, mis meil kahjuks ei õnnestunud ning pidime kasutama avalikku arvutit, kus sai kahe euro eest kümme minutit surfata. See ei olnud just meeldivaim kogemus, aga vähemalt saime lähedastele teada antud, et meiega on kõik hästi.

Edasi viis tee meid kahekümne esimesse väravasse, kus nägime esmakordselt nii suurt lennukit nagu seda on Cathay Pacificu airbussid. Lennukisse sisenedes olime vaatepildist hingetud, sest lisaks suurusele oli see masin ka üüber luksuslik koos mugavate tugitoolide, ajakirjade, telekate ja muu võimaliku lisavarustusega. Oma numbriga istekohta otsides tabas meid siiski väike pettumus, kuna eelnähtu oli siiski äriklassi oma :D Tegelikult polnud ka meie istekohtadel viga, telekas ning kõrvaklapid, tekid ja padjad, aitasid luua hea tunde ning need tunnid linnnulennul mööda saata. Londonis tabas meid aga veel üks üllatus, nimelt teatas lennuki kapten, et mootoris on rike ning nad püüavad selle võimalikult kiiresti kõrvaldada. Neelatades ning ümber ringi vaadates otsustasin, et nii kaua kui teised ei paanitse siis püüan ka mina rahulikuks jääda. Lemps oli muidugi vana rahu ise nagu ikka. Igaljuhul selle rikke kõrvaldamise ajal ei töödanud lennukis ka konditsioneer ning õhk hakkas vaikselt otsa saama, õnneks tehti tagumine uks lahti ning siis läks veidi paremaks. Peale kahetunnist viivitamist käivitati mootorid ning õhku tõustes hoidsin mina küll hinge kinni ja pigistasin Lempsi kätt siniseks, kuid õnneks sujus edasi kõik plaani päraselt.

Hong Kongi jõudes tabas meid tore üllatus, kuna meie lennufirma Cathay Pacific oli meile väravasse vastu tulnud uute piletitega ning hotelli voucheritega, mis võtsid sel hetkel kõik pinged maha. Lennuni oli meil aega 7h ning selle aja saime veeta Mariott hotellis ja ma olen suht kindel, et see oli viie tärni hotell, sest luksust oli tunda igal sammul. Alustades mere vaate ning king size voodiga ning lõpetades rikkaliku buffee õhtusöögiga, mis sisaldas endas kõik võimalikke mereande, sushit, kebabi ja teisi liha tooteid, erinevaid juustu sorte ning magustoite nagu näiteks cream brulee...

Kokkuvõtteks nentisime mõlemad, et see mootoririke sobis meie plaanidesse väga hästi :D Hong Kongi aja järgi (sama, mis Perth) väljus meie lennuk 22:45 ning seegi möödus filme vaadates, sest neid oli seal küllaga. Ei saa mainimata jätta ka seda, et ühte ja teist pidi siputades (kuna lennukis ei ole just kõige mugavam magada) otsustas Lemps lõpuks istmete vahele maha kolida ning magas seal tunnikese :D Mulle vabanes sel hetkel muidugi iste nii, et mina olin rahul. Kaua see rõõm muidugi ei kestnud, sest ebamugav hakkas pikapeale ka seal.Perthi jõudsime õigeaegselt ning peale narkokoera visiidi meid rohkem ei uuritud .

Väravatest väljudes kuulsin kohe, et keegi hüüab Kadi nime ning seal oligi Kati koos oma mehega, see oli imehea tunne näha tuttavaid ja armsaid inimesi. Teel Mandurahisse nägime tee ääres ka oma esimest känguru ning see kõik juhtus enne kui olime tund aega sel maal olnud, selle nimetan ma suureks vedamiseks. Kahjuks hiljem nägime tee peal ka ühte surnud känksi ning hiljem Kati juures paari ämblikku, yhte gekot ning üliarmsat kassikest :) Päeva jooksul saime endale uued telefoni numbrid ning samuti sai täidetud avaldus taxfile numbri jaoks, mis siin maal on eelduseks, et tööle saada ning selle järgi makstakse ka makse. Õhtu möödus grillides ja lobisedes ning magama läksime 12ne paiku.

Maja kus me praegu elame (Kati ja Tysoni kodu)

Täna käisime ühes suuremas linnas tahvelarvutile uut laadijat otsimas ning tuli välja, et hetkel on asi meie adapteris, mis on ainult 5volti, aga peab olema 12 vms. Igaljuhul mitte üheski poest me seda ei leidnud ning hetkel on akut järgi 22%, homme teeme uue katse. Tagasiteel käisime ookeani ääres ja siis viis Tyson meid kohta, kus suure tõenäosusega kängurut võimalik näha ja me nägimegi! Ema koos oma pojaga otsis päikese eest varju. PS! Kõik, kes telefoni numbrit soovivad kirjutage facebooki, sest kuigi meil hetkel veel netti ei ole, saame seal mingil seletamatul moel siiski käia ;)

 Otsivad kuumuse eest varju

Ja nii see aasta algaski :)