Palju juttu ja m6ned pildid

Taas on yks n2dal l2bi saanud ja selja taga on tegus esmasp2ev, aga alustan siis jutustamist natuke varasemast ajast, millest veel pajatada pole j6udnud. Suurim muutus vahepeal on ilmselt olnud kolimine, mis sai alguse reede hommikuse 2ratusega 4:45 ning siis peale kiiret s88ki ning hammaste pesu ootas meid maja ees takso, et viia meid Bunbury rongijaama (bussid nii vara ei s6ida). Rongiga kulgesime 2,5h ning Perthi j6udsime siis kui p2ike oli juba k6rgel. Kuna me l2ksime linna suht ehku peale, siis esialgu otsustasime k6hud t2is syya ning alles seej2rel elukoht mureteda. M6ned variandid olid muidugi ka v2lja vaadatud, aga veel l2bi helistamata nii, et t88p6ld oli lai. Valisime enda jaoks parima variandi v2lja ning panustasime selle peale. Peab t6dema, et natuke vara h6iskasime, kuigi vahepeal oli justkui kokkulepe saavutatud, siis l6puks 8eldi meile siiski ebam22rase p6hjendusega 2ra. Olime raisanud sellele kenakese aja ning  r88m silmist hakkas juba kaduma, kuid siis otsustasime, et b2kkeri asemel l2hme hoopis yhte kolmandasse v2ljavalitud elupaika, mis asus kyll kesklinnast pisut kaugemalt. Vahepeal seletuseks, et b2kkerid on sellised spetsiaalsed hostelid seljakoti r2nduritele, ysna odavad, kuid  m6eldud t6esti ainult magamiseks ja sedagi valdavalt koos mitme teise b2kkeriga :D Igaljuhul m6eldud, tehtud ning seadsime sammud taas rongijaama, mis viis meid seekord kohta nimega Midland. Pean veel lisama, et linnas saime kokku ka Lauraga, kelleta me poleks ilmselt nii kiiresti 6igele rongile j6udnud, siinkohal suured t2nud talle :) Seekord kestis s6it ainult 25 minutit ning siis l2ksime juba autoga edasi sihtkohta. Maja n2gi v2ljast nagu iga teinegi siin, kuid seest palju suurem. Siin on kuus tuba pluss kaks elutuba, k88k, vannituba ning WC. Lisaks veel suur tagaaed, kus on grillimise nurk, diivanid-lauad, pisike korvpalli plats ning minule m6eldes ka yks lamamistool :P Elanikke on siin majas hetkel seitse ning seal juures on mainimist v22rt, et kuus neist on meessoost :D Igaljuhul on nad toredad, viisakad ja mis k6ige olulisem puhtad, isegi prill-laud oli all, kui me majja tulime :D Meie toas on ainult voodi (madrats) ja riide-kapp, 6nneks viimane on piisavalt suur, et saime oma kohvri ilusti lahti pakitud. Linnake on ka p2ris m66dukalt suur, ilmselt ikka suurem kui Haapsalu, kuid siin nimetatakse seda (Perthi) 22relinnaks. Reedel j2ime suht kohe magama ning ei teinud midagi erilist, aga laup2val tegime juba poolele linnale tiiru peale. Hinnast nii palju, et see oli yks soodsamaid ning n2dala yyr kahele on siin 250 $ (ca 200 eurot). Maitseb nagu raha v6i mis? :D

Pyhap2evaks v6tsime endale suuremad eesm2rgid ning otsustasime minna yhte loodusparki, mis on Austraalias vanuselt teine rahvuspark ning kannab ta nime John Forrest National Park. Matkasellid nagu me oleme, ostusime selle teekonna l2bida jala, kuna kaardi j2rgi oletasime, et tegu on maksimaalselt 6km teekonnaga. Peale kuute kilomeetrit ei paistnud aga parki kuskilt ja olgu mainitud, et teekond kulges otse m2kke, kus k6nnitee kiiretee k6rval praktiliselt olematu. Kuskil kuuenda kilomeetri peal oli tee peal yksik bussitasku, kus peatus j2rsku yks auto, et meile kyyti pakkuda. Loomulikult ei lasknud me seda endale kaks korda 8elda, ilm oli harilikult 30 kraadi tuuris ja matkajalatsiteks olid sel korral pl2tud :D Meesterahvas, kes meid peale korjas, seletas, et m2kke ronimine on ysna raske kuna kymme sammu v6rdub 1 meetri t6usuga merepinnast ning tema GPS seade ytles peagi, et oleme juba 250m k6rgusel - tore kuulda :D Ysna varsti peale auto peale ronimist paistis pargi silt ning m6tlesime vaikselt, et tegelikult saime me ju ise siia j6udmisega hakkama, aga mida me ei teadnud, oli see, et me polnud selleks hetkeks kaugeltki kohal. Algas kitsas tee m88da j2rsaku 22rt, kus k6ndimine oleks olnud lausa hullumeelsus ning see kulges nii umbes 5 km enne kui j6udsime v2ravateni, kust algasid matkarajad ning k6ik muu selle juurde kuuluv. T2nasime oma lahket abimeest, kuid tema vastas selle peale vaid, et helistage, kui l6petanud olete ja ma tulen korjan teid uuesti peale. Unbeliveble! Ma ikka veel ei suuda uskuda, kui toredad ja s6bralikud need aussid on, ta j2ttis meile oma visiitkaardi, kus ilutses tema nimi ning seej2rel suurelt DIRECTOR, m6tlesime, et pole paha, tagasiteel on millest r22kida :P Igaljuhul park ja selle vaated olid lummavad, t6desime m6lemad, et midagi nii ilusat ja massiivset pole me veel n2inud. Sellest pargist oli kunagi kulgenud l2bi raudtee ning teeviidad jutustasid sellest, kus-mis t2pselt oli. Taaskord said mitmeid kilomeetreid seljatatud ning tagasiteel kuulsime korduvalt p88sastes kahtlast raginat. Esimesel korral ei n2inud me midagi, kuid teisel korral uurisime p66sa aluseid juba kulli pilguga ning seal nad olidki - k2nguru ema oma pojaga, otsisid varju selle l88mava p2ikese eest (teine pilt).

Tagasi v2ravatesse j6udes otsustasime veel kohvikust l2bi k2ia ning yhed j22tised haarata, kuid tagahoovis lummas meid hoopis teistsugune vaatepilt, kui olime oodanud. Terrassi k6rval magasid, hyppasid, pesid ja s8id oma kolmkymmend k2ngurut! Rahul sellega, kus ning kellega nad olid. K6rval ilutses silt, et palun 2rge k2ngurusid toitke! Olime vapustatud, sest juba olime kuulnud jutte kurjadest ning j6hkratest k2ngurutest, kes koeri uputavad ning inimestele niisama kallale tungivad, need seal olid aga t2itsa omas mullis ning inimesed olid viimased, kellele nad oma t2hepanu p88rasid. Lisaks oli seal ka yks papagoiline, kes ennast peeglist imetles, aegaajalt sulgi puhevile ajades. 6nneks taipasime enne kohvikusse minekut oma heategijale 2ra helistada ning too lubas 15 minutiga kohal olla, l2ks kyll tiba kauem, aga talle ei saa seda ka pahaks panna. R22kisime suure 6hinaga oma seiklustest ja tal tundus hea meel meie yle olevat. Siis alustas Lemps vaikselt t88 juttu ning mina nautisin ikka veel imelisi vaateid. H2rra direktor lubas t88 koha pealt j2rgi m6elda ning helistada ning juba olimegi taas oma kodu v2ravas, kuhu meid vastu vaidlemist lubamata s6idutati. Koju j6udsime umbes viie paiku ning mul jagus veel aega natuke p2ikse k2es raamatut lugeda. Uni tuli varakult ning esmasp2evaseid plaane arvesse v6ttes, oli m6te varasest magaminekust ainu6ige.

Esmasp2eval ehk siis t2na oli esimeseks ettev6tmiseks yles leida ASUS'e Perthi esindus, mis ei asunud yldse mitte sydalinnas vaid ysna keerulises paigas, aga matkamine on saanud meie igap2evaseks tegevuseks ning googlest kaarti maha joonistades otsusin, et see ei saa keeruline olla. Ega v2ga ei olnudki, kuid teekond osutus taaskord arvatust pikemaks, aga kuidagi peab ju seda korvama, et trenni teha ei saa nagu Eestis :D Igaljuhul oli k2ik sinna v2ga v22rtuslik ja 6petlik, kuna nyyd teame, et Austraalias telefoni teel ei saa kuidagi asju ajada (meilist r22kimata), tuleb ikka ise kohale ronida. Kontor oli imepisike ja kaante j2rgi raamatut hinnates olime juba ette pettunud, aga asjata. Klienditeenindaja v6ttis seerianumbri j2rgi v2lja, et tegu on tahvliga, millel on kehtiv garantii ning seega saab ta mulle selle adapteri tasuta tellida - no tere hommikust, kus te enne olite? :D Kati nimelt helistas sinna n2dal tagasi ja sealt 8eldi vaid, et laadijaid me eraldi ei myy, punkt. No r66m oli igaljuhul piiritu ning tellimus peaks sel n2dalal kohale j6udma, t2na k2isime tahvlilt laadimas yhes poes j2lle :D Veel kammisime l2bi mitu t88byrood, kust saime vajalikke kontakte ning kuhu j2tsime ka enda omasid. Tahtsime ka loomaaeda minna, aga p2ev j2i lyhikeseks ning kuna me homme peame nagunii uuesti yhte t88byroosse minema, siis ilmselt saab ka seal 2ra k2idud. Kokkuv6tteks oli v2ga asjalik ning tegus p2ev ning nyyd tuleb ainult oodata, et ka t88ga kuskilt poolt n2kkaks. Lisan ka Janele lubatud tagurpidi kuuse pildi ning yhe t2nase pildi v2rvilisest papagoist. Piltide j2rjekord on ysna sassis millegi p2rast, aga olen 6nnelik, et neid yldse siia laadida saan, seda siis t2nu bloggeri app'le. Kaktuse pilt on tehtud pyhap2evase "jalutusk2igu" ajal ning eelviimaselt pildilt leiate terase otsimise peale Lempsi :P