Lugu tahvlist ja headest inimestest

Päevad mööduvad nii kiiresti ja varsti saab nädal juba täis. Samas on siin kõik juba nii kodune nagu oleks kuid siin olnud. Viimasest kängurust saatime neid rohkem kahjuks kohanud ei ole ning ausalt öeldes oleme oma päevi mööda saatnud nn tehnika tähe all. See pisike arvuti on ikka tõsist peavalu tekitanud meile ja fakt, et sellist Austraalia otsaga laadijat nagu meie ASUSel vaja on , pole müügil isegi Perthi ASUSe ametlikus poes, on tõelist peavalu tekitanud. Lugu on siis lühidalt selline, et kaasa ostetud USB otsaga aussi adapter annab välja vaid 5volti, kuid meie kapriisne tahvel ei soovi rohkem ega vähem kui 15volti ja just nimelt rohkem EGA vähem, sest näiteks Ipadi laadija annab välja rohkemgi, kuid meie omale see ei mõju. Täna siis otsustasime minna ühte poodi, kus müüakse sarnast tahvel arvutit nagu meil ja palusime neil meie oma poodi laadima panna ja kuna inimesed on siin nii armsad nagu nad on, siis see ka õnnestus. Peale nelja tundi laadimist oli aku saavutanud 95% ja seda oli tol hetkel rohkem kui küll.

Selleks, et saada sinna poodi pidime minema esmalt bussi peale, aga kui me oma jõududega peatust üles ei leidnud, otsustasime küsida abi ühelt parklas olevalt naiselt. Kuna ilmselgelt oli tegemist autoinimesega nagu enamus siin, siis ei osanud ta bussipeatuse asukohta määrata, aga pakkus, et võib meid ära viia. Väga armas ja tore naine oli too autojuht, meil oli tore vestlus tee peal ja pärast oli mõnus soe tunne südames, et nii häid inimesi siiski leidub. Tagasi pidime tulema bussiga, aga kuna olime ühest just maha jäänud ning järgmiseni oli aega enam kui tund, otsustasime ajaviiteks näpu püsti visata ning just siis kui tundus, et tegu on lootusetu ettevõtmisega, peatus üks vanem naisterahvas ja kutsus auto peale. Kuna olime üsna halva koha peal, kiirustas ta meid autosse ning mainis, et saab meid edas viia vaid natuke. Vesteldes selgus, et taas oli tegu väga toreda inimesega ning kuna ta ol oma graafikust natukene eest, otsustas ta meid siiski sihtpunkti viia. Sõnu siia rohkem ei mahu!
Peab veel ära mainima,et minekul proovis Lemps ja tulekul mina esiistmele ronida, teadagi miks :D

Täna helistasime ka ühte õuna farmi, et uurida kas neil on ka abikäsi vaja, selgus, et hetkel mitte ning seega otsustasime, et lähme farmi asemel hoopis Perthi elama mõneks ajaks. Plaanid muutuvad meil muidgi tihti nii, et you`ll never know, aga püüame teid ikka kursis kõigega hoida :) Ja maha pole maetud ka plaan autoga mööda lõunapoolset rannikut itta sõita. Plaane on üldse palju, seega proovime need ilusti järjekorda panna ja seejärel teostada.
Unustasin veel mainida, et eile käisime laadal, kus oli väga palju odavaid ja lahedaid asju ning meeletult suured dalmaatsia koerad. Austraalias on kõik asjad ja elusolendid kolm korda suuremad kui Eestis, näiteks ämblikud jaa kuused kasvavad ka tagurpidi :D Lisaks burgeri söömisele püüame veidi trenni ka teha ja eile käisime näiteks koos jooksmas - trenn ja päikese võtmine käsikäes :)