Tere tulemast Casuarina Valley Orchardisse!

Aega võttis, aga asja sai! Hoolimata keerulisest teekonnast jõudsime lõpuks siiski sihtpunkti, kuhu olime soovinud ning tänu headele inimestele, kes meid tee pealt seekord üles korjasid, ei pidanud me jalavaeva üldse nägema. Keset päeva kohale jõudes ei olnud esiti kedagi märgata ning samuti ei olnud tee peal ühtki märki, mis kinnitaks, et oleme õigel teel ja tagatipuks puudus ka telefoni levi. Natuke aega ringi tiirutades leidsime siiski üles kontori ning meie õnneks leidus seal sees ka üks inimene. Tänasime lahkeid heategijaid, kes meid kohale tõid ning tõstsime oma kompsud autost kontorisse. Siis järgnes taaskord üks tüütu paberite täitmine ning peale seda sõidutati meid otse majutuskohta. Kontoritöötaja nimega Jenny, palus meil riided vahetada, kuna pidime kohe tööle asuma, kuid hiljem siiski selgus, et samal päeval meile tööd ette nähtud ei olnud ning kogu see kiirustamine oli tegelikult asjatu - vähemalt saime rahulikult oma valdustega tutvuda.

Majutuskompleks asub farmi territooriumil ning on ehitatud kokku erinevatest soojakutest või merekonteineritest. Selliseid tubasid on siis kokku 19 ning keskel asub suur köök ja elutuba ning eraldi on veel tualetid ja pesuruumid. Meie toa number on 6 ning see sisaldab endas nari, külmkappi, konditsioneeri, lauda ning riidekappi. Pinda on siin umbes üheksa ruutmeetrit ning ülearu pole siin tõesti midagi. Siis veel antakse igale ühele köögitarvikute komplekt, mis esiti maksab Sulle 50 dollarit ning hiljem, kui otsustad töölt lahkuda, kantakse Sulle selle eest 40 dollarit tagasi. Rahast võib veel niipalju rääkida, et siin küsitakse ikka kõige eest, elamine ise on 135$ nägu, pesumasina kasutamine 3$, kuivati 1$, internetiühendus on 20$ ning selle eest võid wifi võrku kasutada 10 tundi. Nagu ma juba ennist mainisin, siis telefonilevi siin ei ole, seega on see halb wifi-ühendus ainus, mis meil on.

Kuna kõik teised olid tööl sel neljapäeval, siis saime rahulikult majas ringi uudistada, jalutasime natuke ka territooriumil ringi, aga väga kaugele me muidugi ei jõudnud, kuna maa-ala on siin 400 hektarit ning lisaks õunapuudele, kasvavad siin ka pirnid ning ploomid. Valmistasime endale kaasa võetud asjadest lõuna ning tõdesime, et ellujäämiseks on meil rohkemat vaja. Kuna autosid oli maja ümber oma jagu, siis otsustasime, et küsime õhtul kellegi käest küüti linna. Linn asub 16km kaugusel ning kuigi meile väga meeldib jalutada, siis me veel kogume end natuke enne kui selle tee jalgsi ette võtame :D Õhtul saimegi poes käidud ning vajalik toidukraam nädalaks ostetud. Jaa muidee...poes käimine maksab siin 5 daala nägu :D Ehk siis need, kellel autod on, küsivad 5 dollarit edasi-tagasi sõidu eest. Tegelikult me mõistame neid täielikult!

Kuna tööpäev algab siis 6:30, siis otsustasime varakult magama minna ja see oli ikka väga tänuväärt m6te. Äratuskella helin pool kuus, oli kõike muud kui ilus. Kiire kohv ning hommikusöök ning seejärel hops traktori kasti. Tööle ning tagasi jala kõndima ei pea, kuna vahemaad on tõesti väga pikad. Traktoriga sõidutakse Sind õige puu alla ja sealt siis hakkadki korjama. Reedel korjasime siis kolmekesti, peale meie oli algajaks tituleeritud ka üks iirlane, kes oli teist päeva tööl. Korjamine käib siis nii, et võtad õuna peopessa ja keerad selle ülesse ning siis see tulebki ilusti ära koos sabaga, mis on muideks müügi jaoks väga oluline. Enamus õunad saab kätte maast, kuid ladvaõuntele tuleb redeliga järele minna ning üldiselt käibki see töö paarides, ehk siis üks korjab alt ja teine ülevalt ning siis vahetatakse. Õunad tuleb vaikselt asetada kõhu peal olevasse kotti ning kui see on täis saanud, siis saab selle tühjendada traktori järel asuvatesse kastidesse (bins). Tasustamine käib siin nende binnide järgi ning ühe binni hinnaks on siin 40 dollarit. Esimene päev oli millegi pärast poolteist tundi lühendatud (kõigil) ning me korjasime kolme peale seitse binni, mis pole just parim saavutus, aga esimesed kolm päeva just selle pärast tunnipalka makstaksegi, kuna tulemuse järgi, ei saakski väga palka. Kiiremad poisid-tüdrukud korjavad siin ca 15 binni kahepeale, meie seadsime oma eesmärgiks kümme esialgu :) Teadjamad räägivad, et vilumus tuleb kahe nädalaga ning sellisel juhul on teenistus juba üsna hea. Panen ka hulga pilte siia, et tekiks parem arusaam, sest sõnadega ei ole tõesti võimalik kõike edasi anda.

Loodust on siin palju ja see on tõesti väga ilus ja teistsugune. Puud on siin 40-50 meetri pikkused ning koor on enamusel maha tulnud (ilmselt palavusest?). Linde on siin samuti meeletult palju ning enamus neist on papagoid. Väga värvilised ja väga lärmakad, hommikuse kuke asemel. Mõned papagoid teevad puu otsas sellist häält nagu oleks mingi kass sinna kinni jäänud, teised jälle naeravad nii nagu oleks tilgad püksis. Ma üldse ei imesta, et neid on võimalik rääkima õpetada, nad tõesti kõlavad inimese moodi natuke :P Muid loomi me siin väga näinud ei ole, kui välja jätta ämblikud ja kõrvahargid, kes õunte peal resideeruvad. Õuna sort, mida me praegu korjame kannab nime Red Delicious ning maitseb tõesti suurepäraselt. Ning tänan küsimast, meil veel ei ole kopp ees õuntest, aga suure tõenäosusega siit ära minnes, enam õuna tükk aega näha ei taha :D

Kardan, et lähimal ajal, enam nii tihedasti postitusi blogisse ei tule, kuna vaevalt siin midagi põnevat juhtuma hakkab, kui me just siit ära ei põgene :D Peale töö tegemise siin suurt midagi teha ei ole, kuigi siin on ka hunnik raamatuid, pinksi laud, telekas, trummid, kitarrid ja lauamängud. Millegi pärast on ikka igav, pole vist harjunud sellise eluga väljaspool linnakära, aga küll harjume :D Muide siin on bäkkereid veel Itaaliast, Prantsusmaalt, Iirimaalt, mitmest erinevast Aasia riigist ning muidugi Eestist :) Teie seal Eestis nautige kevade saabumist ning omalt poolt saadame teile õunakoti täie päikest :)