Long Easter weekend

Raske on kuskilt otsast alata, kuna nii tegusat n2dalavahetust pole meil tykk aega olnud ja kardan, et k6ike ei suudagi kirja panna, kuid ma annan endast parima, et kasv6i tykike seda emotsiooni edasi anda.

Ma t2pselt ei tea, kuidas teil seal Eestis oli, aga meil siin oli v2ga pikk n2dalavahetus, kokku neli vaba p2eva ning p6hjuseks muidugi lihav6ttepyhad (Easter). Teadsime juba enne, et donga'sse me ei j22, kuna sellisel juhul oleks meist esmasp2eva 6htuks alles ainult kaks halli varju. Nagu varemgi 8eldud, pole siin peale t88 tegemise, midagi teha. Niisiis pakkisime reede l6una paiku oma seljakotid ja asusime pikemat plaani omamata teele - tuleb see, mis tulema peab. Olime otsustanud, et l2bime maa farmist linna jala, kuna meie andmete j2rgi pidi vahemaa olema 15-16 kilomeetrit ja taaskord yksk6ik, mis tegevus tundus sel hetkel parem kui donga's istumine. Loodus on siin imeline ja pea oli koguaeg kuklas, sest puud on siin hiiglaslikud ja yhest sellisest on allpool ka pilt. Kahjuks pidime tee peal kohtuma ka yhe surnud k2nguruga, kes ilmselt oli autolt l88gi saanud ja kuna ta oli t6esti suur, siis paistis isegi surnuna veidi hirmus. J6udsime k6ndida umbes tund aega ehk siis 5-6 kilomeetrit, kui m88da s6itev auto meid peale korjas ning linna s6idutas. Olime selleks hetkeks juba r88muga unustanud oma ylla eesm2rgi jala linna j6uda. Autojuht oli yks t88line farmist ning teekond linna kulges ysna kiiresti, kuid selle s6iduga saime teada, et vahemaa on siiski tiba rohkem kui me esiti arvasime (umbes 20km) - matsime kiiresti maha k6ik plaanid edaspidi jala linna minna :D

Manjimup'i j6udes tabas meid veidi ebameeldiv yllatus, kuna enamus poode ja kohvikud olid Easter'i t6ttu suletud. 6nneks leidus yks kiirtoidu restoran, mis oli avatud ning sinna me end pikemalt m6tlemata sisse seadsimegi. Olime seal vast tunni v6i kaks, sest Gumtree'st autosid otsides, l2heb aeg lennates ning seej2rel hakkasime m88da linna ringi jalutama, et endale 88maja leida. Kuna siin l2heb ysna vara pimedaks, siis olime otsustanud, et Manji'st edasi me enam ei l2he ning j2tkame oma teekonda alles hommikul. Jalutasime sisse linna ainukesse hotelli, mis t6tt8elda n2gi v2lja nagu l6ik filmist "Hostel" - eriti vanaegne ja hirmus, arvuti oli vist Felix ja kirjutusmasinast rippus v2lja meetrite kaupa kollast paberit...brrrr... Uksed p2rani, aga sees ei hinglistki! Tatsasime siis edasi kuni leidsime yhe hostel/backpackeri ning otsustasime sisse minna hinda kysima. Sellega oli k6ik justkui vastupidi, sees k2is l2rm ning muusika, kuid uksed v2ljast lukus. Uurisime natuke ymbrust, kuni 2kki tuli yks rattaga noormees hosteli ette ning me kysisime tema k2est, et millisest uksest v6iks sisse saada. Suureks yllatuseks tuli vastus puhtas eesti keeles :D Ta r22kis meile hotelli ning b2kkeri hindadest ning ka sellest, kus ta ise elab ning kuuldes, et ta elab koos kahe teise eestlasega majas, kus on parasjagu yks tuba vaba, otsustasime h2rjal sarvist haarata. Kysisime otse, kas saaks t2naseks 88ks nende juurde j22da ning ta vastas, et tema poolest kyll, kuid peab ka teiste n6usoleku saama, kes parasjagu l2hedal pargis istusid. L2ksime siis koos sinna parki, kus oli kohe suuremat sorti Suure Reede t2histamine, nii umbes 20 inimest, grill, muusika ning loomulikult alkohol. Eesti noormees, kelle nimel oli maja yyrileping, oli kohe r88msalt n6us meile 88maja pakkuma ning peagi seadsimegi sammud sinna majja, et asjad 2ra panna ning tuba yle vaadata. Midagi liiga luksuslikku polnud, aga seda me siia otsima ei tulnudki ning peale paari tundi pargis tiksumist, l2ksime koos majja tagasi. Lobisesime veidike ning seej2rel keerasime magama 2ra. Meid hoiatati enne, et majas l2heb v2ga kylmaks, sest siin nad ju soojapidavatest majadest pole midagi kuulnud, kuid meie ei uskunud, et asi v6ib nii hull olla, aga oli. Peale anti meile kahe peale yks fliisist tekk ning terve 88 otsa k2is tihe rebimine, kellel seda rohkem kylje all oli - me lihtsalt ei oska jagada v2ikest tekki :D Pakun, et majas oli 88sel umbes 15 kraadi ehk siis sama kylm kui 6ues. Pean veel 2ra mainima, et maja yyrilev6tja n2ol, oli tegemist totaalse teisiti-m6tlejaga, kes ennustas, et umbes viie aasta p2rast tabab maailma yks meeletult suur krahh (mitte majanduslik) ning, et me oleme k6ik ainult v2iksed, piiratud m6tlemisega mutrikesed, keda juhivad meedia ning kellegi poolt kirja pandud yhiskonna normid. Veel oli ta seisukohal, et kolmas maailmas6da juba k2ib, kuid inimestele j2etakse vaid mulje, et tegu on pelgalt rahutustega eri riikides jne. Yhes6naga ysna keeruline m6ttemaailm, t6si v6i mitte, aga igale yhele peab j22ma v6imalus asju t6lgendada nii nagu nad seda soovivad. Meie oleme igaljuhul 22retult t2nulikud 88maja eest!

Hommikul 2rgates, panime kiirelt riidesse, j2tsime pisikese t2nukirja ning tegime siis minekut. L2ksime siis esiti linna poole tagasi, et natuke keha kinnitada ja plaani pidada, kuid kiirelt tuli yhine otsus minna Boyup Brook'i, kus meie s6ber Kati parasjagu t88l oli. Kohv joodud ning hommikus88k s88dud, asusime maantee 22rde h22letama ning ysna pea peatus meie ees yks valge matkabuss. Juhiks Saksamaalt p2rit h2rra ning kaardilugejaks Iiri p2ritolu naisterahvas liikusime tempokalt j2rgmisse sihtkohta, milleks oli Bridgetown. Kuna Boyup j22b p6hi maanteelt pisut k6rvale, siis l2bi linna pidime taaskord jalutama, et j6uda j2rgmise tee 22rde, mis viis juba otse Boyup Brook'i. Ka sel korral 6nnestus meil ysna kiirest auto peale saada ning seekord olid meie teekaaslasteks L6una-Aafrika p2ritolu abielupaar, kes juba viimased 14 aastat on Austraalias resideerunud. Ja see ongi see! Just erinevad inimesed ning nende lood on p6hjuseks, miks mulle nii v2ga h22letada meeldib ning halbadele asjadele ma seal juures ei m6tle, pealegi ei ole kahekesti reisides seda hirmugi. Kui me olime l6puks oma sihtkohta j6udnud ning yles leidnud ka baari, kus Kati t88tab, siis premeerisime end kuuma ilma puhul siidrite ning v2ikse piljardiga. Natuke aega maad uurinud, saime juhised oma j2rgmisest v2ikseks sihtpaigaks, milleks oli l2hedal asetsev k2nguru farm nimega Roo Gully. Farmiks ei ole seda vast k6ige 6igem nimetada, sest k2nksid elavad seal neljakymne aakrisel pinnal ning tulevad ise s88ma, kui on 6ige aeg. Maja perenaine armastab k2ngurusid yle k6ige ning nende omavaheline l2bisaamine on imetlust v22rt. Kui ma nyyd numbritega ei eksi, siis ta on seda kohta seal pidanud juba 30 aastat. Enamasti satuvad k2ngurud sinna peale auto6nnetusi, perenaine ravib nad terveks ning hoolitseb nende eest nii kaua kui vaja. Sealt on v6imalik ka endale k2ngurut koduloomaks v6tta, aga siin Austraalias on selleks eraldi luba vaja ehk siis p2ris vannituppa k2nksi v6tta pole v6imalik.

Kokku oli seal k2nguruid kindlasti yle kuuekymne ning enamusel neist olid ka nimed. Allpool v6ite n2ha pilti minust ja k2nguru Molly'st, kes on 16 aastane, kogu elu elanud seal samas kohas ning samuti oli tal sel hetkel taskus imepisike beebi. Emotsioonid olid meeletult k6rgel, kui esimene k2nguru meid uudistama tuli ning talle vargsi pai julgesime teha. Karv on neil imepehme, kuid kyyned paistsid tervavad ning umbes viie sentimeetri pikkused. Enamus ajast olime seal v2ljas vaid meie kaks, kuna perenaine oli ise sel ajal majas sees ning alguses tekitas see veidike hirmugi, sest situatsioon oli ju esmakordne, kuid k2nksid, kes ei olnud nii julged hoidsid tahaplaanile ning vapramad isendid tulid ise r88msalt s6prust sobitama. Seal jooksid ringi ka m6ned emud, kelle saabudes k2nksid veidi tagasi t6mbusid ja, kes isegi meile hirmu naha vahele ajasid oma suuruse ning meeletu uudishimuga, mis sundis emusid meid ysna l2hedalt uudistama. Perenaine ytles, et nii l2hedalt kui seal, ei ole kuskil v6imalik k2ngurusid n2ha. Olime yli 6nnelikud, et selle k2igu ette v6tsime ning isegi natuke kahju oli sealt 2ra minna.
Mingil kummalisel p6hjusel, ei salli Boyup Brook eesti p2ritolu telefone ning meil puudus taaskord levi, kuid 6nneks saime baarist juhised, kuidas Kati juurde j6uda ning seal me oma teise 88 veetsimegi - soojas, pehmed ja suures voodis. Me juba teame, et see on luksuskaup!

Pyhap2eva hommikul 2rkasime puhanult ning taas oli tegutsemisvaim meis pead t6stnud ning donga'sse minek ei olnud isegi variant C. Otsustasime minna mere 22rde ning seal ilusat ilma nautida. V6ib 8elda kyll, et Austraalia on yyratuma suur ning reisimine v6tab ikka v2ga palju aega, eriti kui transpordivahendiks on p8idlakyyt. J6udsime vaid poole peale ehk siis linna nimega Pemberton ning kuna taas hakkas h2marduma, otsustasime 88 seal veeta ning plaan oli hommikul varavalges mere 22rde j6uda. Hakkasime siis majutusasutusi l2bi kammima, kuid ysna kiiresti sai selgeks, et k6ik on Easter'i t6ttu otsast-otsani t2is broneeritud ning see oli aspekt, millega me polnud kordagi arvestanud. Kellaaeg oli juba selline, et tunni p2rast l2heb metsa vahel jalutamiseks taskulampi vaja ning meil oli vaja kiirelt m6elda, kas liikuda edasi v6i tagasi. Meid paelus ees ootav meri, aga meil polnud aimugi ka selle koha majutusv6imalustest, kuid otsustasime siiski ehku peale edasi liikuda, tagasi liikumine tundus selle hetkel kuidagi vale ja mitte nii seikluste rohke :D Kuna Pemberton'i peat2nav kulgeb m88da trassi, siis hakkasime ka kohe linnast h22letama ning seekord tegi 2kkpidurduse yks valge kastikas, millel esialgsel vaatlusel tundus olema vaid yks koht, kuid meeleheide ajab hulle tempe tegema ning pirtsutamine ei tundunud sel hetkel v2ga hea m6te ning pressisime end ilusti koos kottidega autosse.
Roolis istus vanem meesterahvas, kes n2gi v2lja nagu Ameerika filmides talumehed ikka, t88riided ning m6ned puuduvad hambad siira naeratuse taustal :D J2rgmisse linna oli ca 30km ning mere 22rde veel 20km ning olime otsustanud, et 88bime j2rgmises linnas, millel nimeks seda puhku Northcliff. Autojuht, aga ainult naeris meie plaani peale ning teatas, et Northcliff on palju v2iksem kui Pemberton ning majutuse leidmise t8en2osus veelgi v2iksem. Olime s6natud, kuid mitte veel lootust kaotanud ning otsustasime lihtsalt vooluga kaasa minna, saagu mis saab. Linnakesse j6udes oli juba kott pime ning tegime tanklas yhe peatuse, et uurida kohalikelt 88 veetmise v6imaluste kohta. Nagu arvata oli, siis polnudki meil kuhugi minna, kuid siis ulatas abik2e too sama autojuht, kes pakkus meile kohta enda juures diivanil. Ei olnud meil sel hetkel paremat ega halvemat valikut ning seega otsustasime v6imalusest kinni haarata. S6it l2ks edasi ning viis meid linnast v2lja umbes 10 kilomeetrit (6nneks mere poole) ning peale 15 minutilist s6itu olimegi keset puid ja p88said, kottpimedas laanes. 6nneks oli seal ka yks majake nagu lubatud ja liikusime koos autost valguse suunas. See vist polnudki p2ris hirm, mis meid sel hetkel valdas, pigem teadmatus ja natuke paratamatust, sest see oli parim pakkumine, mis meil oli, yksk6ik, mis ka ees ei oodanud. Saatus on meid siiamaani ikka tublisti soosinud ja hooleta, ei j2tnud ta meid ka seekord. Majja sisenedes oli kohe tunda kodusoojust ning toidu l6hna, ning saba liputades tervitas meid koer Emma. Autojuht Brandon jutustas meie loo ymber oma naisele, kelle nimigi juba omamoodi minus usaldust tekitas. Tema nimi oli Linda ning ta kyll ei olnud Eestist p2rit, aga millegi p2rast oli siiski rahustav seda nime kuulda. Ka selle maja perenaine oli 22retult lahke ning valmistas meilegi maitsva 6htus88gi ning tegi valmis aseme. Peale s88ki jutustasime veel natuke aega laua taga ning seej2rel keerasime magama oma m6nusale diivanile. Hommikul pakkus Brandon, et viib meid Windy Harborisse, mis oligi meie sihtkohaks ning meie olime muidugi r88muga n6us. Enne veel kui 2ra l2ksime panime  tiiki v6rgud, et pyyda paar Marron'it. Ma ei tea, kuidas see eesti keeles on, aga too on yks krabiline, veidi suurem kui v2hk, musta v2rvi ning tavaliselt pakutakse seda veini k6rvale. Poodides ysna kallis kraam, v6ib vist 8elda delikatess, aga meie saime need s6pruse m2rgiks tasuta. Algas tee mere 22rde, nagu meie seda ikka harjumusest nimetame (tegelikult on tegu ju siiski ookeaniga).

Windy Harbor oli meeletu! Mul puuduvad 6iged s6nad selle kirjeldamiseks, sest see lihtsalt oli nii hingematvalt ilus. Ookean oli sinisem kui taevas ning kalu v6is lausa palja silmaga n2ha. Vesi oli nii m6nusalt soe ning lained aukartust 2ratavalt v6imsad. Taevas vist polnud pilvetupsugi ning tundus, et see k6ik oli ilusam kui k6ik muu, mida siiani n2inud oleme. Jooksime ja ahhetasime seal rannal nagu v2iksed lapsed :) Peale lyhikest tutvumist selle imeilusa kohaga, ytles Brandon, et te pole veel midagi n2inud ning viis meid j2rgmisse kohta, millel oli nimeks Salmon Beach (eesti keeles l6he rand). See rannik oli t2is kalamehi, kes nautisid ilma ning kalasaaki ning vaade ylevalt platvormilt oli t8esti veel ilusam kui eelmine. V6ib 8elda, et kui nii palju ilusaid asju j2rjest n2ha on see isegi raske v6i natuke koormav, sest s6nu lihtsalt ei j2tku ning emotsioonid k2ivad yle pea. Pildi peale ei j22 kunagi see k6ik, mida Sa palja silmaga n2ed, kuid midagi siiski ning usun, et neid pilte vaadates, tuleb see v6imas emotsioon meile uuesti ja uuesti meelde.
P2rast k6ike seda, mida olime n2inud, ei suutnud me oma lahket v66rustajat 2ra t2nada, sest ilma temata poleks me sinna sel n2dalavahetusel ilmselt j6udnudki ning teele asudes olime ikke veel lummatud looduse puhtast ilust. Tagasi Brandon'i ja Linda looduss6bralikus majakeses, kus tarbitud elekter tuli p2ikeselt ning vesi otse taevast, istusime veel korraks majja kohvile, et k6ike kogetut uuesti seedida. K2isime veel v6rke v2lja t6mbamas, et oma mere-elukad kaasa pakkida ning taas s6idutas Brandon meid Nortcliffi, et saaksime sealt koduteele asuda.

Nortcliff'is h22letasime ysna kaua enne kui auto peale saime ning see oligi senini meie k6ige pikem tee 22res passimine. Peale tundi aega h22letamist, just kui lohutuseks, peatus meie ees imeilus punane Audi A4 :) Autojuhi n2ol oli tegu kolmekymnendes mehhiklasega, kes Austraalias juba viimased kaheksa aastat teenib leiba fotograafiaga. Tagasi Pemberton'is leidsime tee 22rest yhe auto, mis oli myya, kuid peale lyhikest vaatlust selgus, et see pole ikka see, mida me otsime. Pean tunnistama, et me polegi v2ga selgesti s6nastanud, mida me otsime, aga ehk siiski leiame mingi aeg selle, mis tundub 6IGE :D
Manjimup'i tagasi j6udes tegime 2ra oma n2dalase toidushoppingu ning enne veel kui donga poole asusime, helistas Lemps yhele auto omanikule, et masin yle vaadata. Ette ruttavalt v6in 8elda, et ka see polnud see ning koos oma toidukottidega hakkasime "kodu" poole h22letama. Kuna meie farm asub tupikus ehk yhe tee l6pus, siis oli meie suurimaks lootuseks, keegi meie enda farmist, kuid abik2si ulatati hoopis naaberfarmist ja loomulikult ei j2tnud nad meid poole tee peale, vaid viisid ikka meid kohale 2ra. Ja siis olimegi tagasi! Rahulolevad, et n2dalavahetus oli olnud just nii kirju ja seiklusterohke nagu ta oli.
Hakkasime oma 6htus88ki kypsetama, mida ma terve tee olin enda seljakotis kaasas tassinud (elusad) ning t2itsa kahju oli neid potti pista, kuid maitse oli seda k6ike v22rt :) Pilte Marron'test saate n2ha allpool.

Kelle jaoks pilt liiga kirjuks l2ks, siis teekond oli meil j2rgmine: Farm-Manjimup-Bridgetown-Boyup Brook-Bridgetown-Manjimup-Pemberton-Northcliff-Windy Harbor-Salmon Beach-Northcliff-Pemberton-Manjimup-Farm. Kokku yle kolmesaja kilomeetri :)

Windy Harbour

Emu uudistab ringi

Minu saak :D

6htus88k :)

Hommikus88k Bridgetown's

K2nks s88b isuga peost

Brandoniga Salmon Beach'l

Enamus puud on siin nii k6rged!k6rged!

Salmon Beach'i lained

Me and Molly

K2nksid

Brandon pakkis marronid kaasa

Boyup Brook's v2ike piljard

Selline silt oli Roo Gully uksel

Poosetamine :D

Emu ajab taga :D