Reisimine on ainus asi maailmas, mille eest maksmine meid rikkamaks muudab: ... osa III

Broome, Darwin, Cairns...ma v6iksin neist igas yhes elada. Vahel m6tlen, et need vaated ja kohad enam ilusamaks kyll minna ei saa, aga kuidagi moodi ikkagi saavad. Eks ilu on muidugi vaataja silmades ja igayhe otsustada!

Cairns v6lus meid algusest l6puni. Esmane kohtumine pimedas, maalis pildi kirevast suurlinnast, p2evavalgus andis aimu imeilusast rannajoonest ning m2gede ahelikust. Veetsime seal linnas kolm 88d ning pean tunnistama, et korraks isegi kaalusime sinna pikemaks j22da. Kahjuks piirab meid ajalimiit ja k6ik need avastamata aarded.
Kaks 88d veetsime erinevates karavanparkides ning kolmandat 88d nautisime hotellis, sest vahest on ju vaja "auto-elust" puhata ka. Kui eelmise postituse l6pus mainisin, et veidike jahe oli, siis tegelikult leidisime paradiisi koos suurep2rase kliimaga. Ei palav, ei kylm - umbest2pselt 30 kraadi p2evasoojust ja 25 "88kylma". Maist novembrini piiravad Austraalia rannikut k6iksugu myrgised millimallikad, mille t6ttu on ujumine merevees p6him6tteliselt keelatud, kuid et kuumal p2eval siiski jahutust leida, on mitmed linnad ehitanud endale suured basseinid, mida nad ise kutsuvad laguunideks. Need m6nusad supluskohad pakuvad t6sist silmailu ning rikastavad linnapilti ysna palju. Kes ujumisest ei hooli, see saab muru peal pikutades p2ikest v6tta v6i v2ligrilli peal vorstikesi soojendada. Cairns'i laguun asus otse politsei maja k6rval ning p2eval hoidsid silma peal punaste riietega vetelp22stjad.

Lahkusime sealt linnast segaste tunnetega, kuna yhest kyljest oleks tahtnud kauemaks j22da, teisest kyljest oli aeg edasi liikuda. Igaljuhul kui aega yle j22b, siis see on linn, kus pikemalt peatuda!

Teel Cairns'st Townsville suutsime isegi 2ra eksida ning puusse panime kokku kuskil 100 kilomeetriga, aga mis seal ikka, vaated olid j2tkuvalt ilusad ning seiklus ju seegi.
Siiski leidsime tee pealt m6ned matkarajad ning v2hese asustusega rannad.
Townsville ise on rahvaarvult isegi suurem linn kui Cairns (ca 165 000 inimest), kuid millegi p2rast ei ole ta turistide seas nii populaarne. Linnal on v2ga ilus rannajoon ning mereveega t2idetud bassein, kus saime turvaliselt ujuda. K6ige suurem "vau" oli muidugi Castle Hill, mida on nimetatud isegi Austraalia vaatamisv22rsuste TOP10nes. Tegu on yyratu k6rge m2ega keset linna, mille otsast avaneb hingekriipivalt ilus vaade. Kohalikud, aga kasutuvad seda m2ge rohkem trennitegemiseks :)

J2rgmine sihtkoht oli kauaoodatud Arlie Beach, mille kaudu saab WhitSunday saartele, kus asub maailmakuulus Whitehaven beach. Kohe esimesel p2eval lasime endale p2he m22rida tuuri, kus yhe p2eva jooksul saime kylastada kolme erinevat saart. Reis oli planeeritud reedeks ja kuna meie olime platsis juba kolmap2eval, siis tuli meil kaks p2evakest endal 2ra sisustada. Esimesel p2eval l2ksime Arlie Creek'e matkarajale, mille k2igus 6nnestus meil n2ha oma esimest austraallasest madu! Eks ehmatus oli alguses ikka p2ris suur, aga p6nevus kaalus yle, sest siiani polnud me siin n2inud yhtegi ussi vabas looduses. K8ssitas teine puu otsas ja meie saabudes tegi Benji hyppe ning kadus kivi alla. Seega kohtumine oli vaid p6gus, kuid see eest meeldej22v. Teisel p2eval l2ksime linnast veidi kaugemale loodusparki, kus pidi olema kosk nimega Cedar Creek Falls. Kuna viimasel ajal on siin v2ga v2he vihma sadanud siis oli kosk kuivanud, kuid selle eest saime ju uurida kose- ning j6es2ngi, mis pakkus ehk isegi veel p6nevaid elamusi. Kohtusime p2ris mitme sisalikuga ning leidsime metsaveerelt yhe salap2rase kasti, mis paistis kellegi urn olevat. Veidi k6he oli, aga p6nevust lisas see omajagu.
Kolmandal p2eval j6udis l6puks k2tte kauaoodatud tuur ning hommikul 7.30 korjas buss meid 88bimispaiga l2hedalt peale. Merele viis meid kogukas katamaraan ja seltskondki oli ysna suur, umbes 40 inimest. Esimene peatus oli muidugi Whitehaven Beach, mis on v2ga kuulus oma erilise liiva poolest. Nimelt sisaldab see liiv 99% silikaati, mille t6ttu ei l2he see ka k6ige kuumemal p2eval tuliseks ning oma peeneteralisuse t6ttu sobib see ideaalselt ehete puhastamiseks, mille me ka ilusti j2rgi proovisime. Mingi vetika 6itsemise t6ttu oli vesi 22rest tumedam ja ilma eelteadmisteta oleks vist isegi arvanud, et reostatud, aga 6nneks see nii siiski ei olnud. Tegime seal saarel ka v2ikse matka ning m2e otsa j6udes olime vaadetest m6lemad s6natud. Lihtsalt niiii ilus!
Teiseks saareks oli Langford Island ning saart ymbritsev reef oli meile snorgeldamiseks. V2rvilised korallid ja kalad k8itsid meie meeli rohkem kui pooleks tunniks ning Lempsil 6nnestus isegi kahte kilpkonna silmata.
Viimane saar oli Daydream, mis eesti keeles t2hendab p2eva unistust v6i unistuste p2eva. See saar oli erinevalt eelmistest asustatud kahe hotellikompleksi poolt, kuigi ise oli nii pisike, et ringi peale tegemiseks kulus meil vaevalt tund. Kolasime m88da saart ringi ja kohtasime taas yhte ussi! 6igmini mina yksinda n2gin teda ja Lemps vist siiani ei usu, et see uss oli, aga mina tean, et oli. Veel n2gime k2ngurusid, kes olid ilmselt saarele toodud, sest ujuda need loomad ei oska, seega ise neil sinna saarele saada oleks v6imatu ja yleyldse oli see yks armas saar, kuhu l2heks veel teinekordki rahulikku puhkust veetma. Ahjaa lisaks oli seal veel yks eriline bassein, kuhu oli tykike merd kohale veetud ja selle tyki peal olid nii haid, raid kui ka korallid - p6nev, eks? :)
6htul merelt naastes olime ysna v2sinud, kuid olime otsustanud sel samal p2eval linnaga hyvasti j2tta ning teele asuda. Sihtkoht oli teadmata, eesm2rk oli magamiskoht leida..

Hommikul leidsime end Mackay kylje alt, suhruroo vabriku ja raudtee vahelt ning pehmelt 8eldes oli seal k2rarikas. Kaubaronge s6itis sealt 88 jooksul m88da v2hemalt viis ja loomulikult oli igalyhel neist tarvis signaali lasta. Ei tea, kas selle p6hjustas asfaltiga ristumine v6i midagi muud, aga see h22l oli v2ga vali. Varahommikul, kui tundus juba, et nyyd saab silma kinni lasta, otsustasid mingisugused varese-laadsed laulma hakata ja noo te ju k6ik teate, et VARES EI OLE LAULULIND! V6ib 8elda, et sel 88sel me v2ga ei maganud ning teele asusime sealt ysna varakult. Plaan: j6uda sellest kohast v6imalikult kaugele.
Sel p2eval me s6itsimegi ysna palju. Tee peale j2i linn nimega Rockhampton, kus teadaolevalt on aastas v2hemalt 300 p2iksepaistelist p2eva - m6nus, kas pole? Samuti ridamisi v2iksemaid linnu, kus pikemat peatust me ei teinudki, kuna lihtsalt igale poole ei j6ua. Olles 700 kilomeetrit s6itnud, otsustasime siiski v2ikse k6rvalp6ike teha ning kaeda linna nimega Bundaberg. See linn v6ttis meid vastu t6elise tuleshow'ga! Linna kohal oli suur pilv, kus k2is korralik laup2eva6htune disko. V2lgunooled l6id paremale ja vasakule, nii et terve taevas oli valge, aga vihma ega myristamist polnud kusagil. Samuti oli nagu meie tervituseks yles seatud v2ike laadaplatsike, kus vaaterattal selle p2va muljeid sai kokku v6etud. Linn ise on kuulus oma rummivabriku poolest ja v6ib vist 8elda, et Bundabergi rumm on t6esti yks Austraalia kuulsamaid. Varsti l2hme seda tehast ka ise vaatama ning eks siis p2rast muljetan maitsetest ja muust ;)