Looduslapsed leidsid tera..

Neli nädalat on möödas sellest päevast, mil Broome tolmu jalge alt pühkisime ning autoratastele valu andsime. Nüüdseks oleme juba päris kaugele jõudnud, palju näinud ja veel rohkem kogenud. Vahel tundub isegi, et reisi alguses käidud kohtadest, oleks juba mitu-mitu kuud möödas. Imelik küll, aga ilmselt on see selle pärast, et oleme juba nii paljusid kohtasid külastanud..

Eelmine kord jäi jutt pidama enne Bundaberg´i kuulsat rummivabriku tuuri, mis on tõeliselt äge! Ägedaks tegid selle eelkõige tuuri giidid, kuid samuti melassi meelitav lõhn ning ärajoodud rumm :D Tegelikult saime maitsta vaid kahte erinevat jooki, kuid tühja kõhu peale tegid oma töö ära needki. Igaljuhul oli see põnev kogemus, mille tõttu oleme jälle natuke targemad ning loomulikult ka mõne rummipudeli võrra rikkamad. Pärast tuuri sõime ilusti kõhud täis, puhkasime kõik promillid välja ning asusime taas kord teele.

Mõnisada kilomeetrit hiljem olime juba Brisbane´s, mis on koduks 2,2 miljonile elanikule ja tundus, et ka sama paljudele autodele. Siiani on see suurim linn, kuhu oma jala tõstnud oleme ning võib öelda, et suurlinna elu on ikka üsna kirev ja keeruline. Liiklus oli seal tihe nii sõidu- kui ka kõnniteel ning nagu sellest veel vähe oleks, oli liikus viidud üle ka jõe peale. Nimelt kulgeb keset linna Brisbane nimeline jõgi, mida mööda sõidavad siis laevad, et viia inimesi punktist A punkti B. Asi töötab seal tegelikult nagu bussiliiklus, graafiku järgi ning elektroonilise piletiga, mida siis vastu teatud posti piiksutada tuleb. Meie seda muidugi ei teadnud ja nii me siis kogemata jänest sõitsimegi. Upss!!
Veel käisime Brisbane´s vaaterattaga sõitmas, jõe ääres jalutamas ning öist linna nautimas, mis oli tõeline vaatamisväärsus. Päeva valguses tavalised hallid pilvelõhkujad, olid ööpimeduses oma tuhandete tulukestega just kui postkaardilt välja hüpanud. Imetlesime seda vaadet kaua ning see pilt sööbis kohe päris tugevalt mällu.

Otsustasime Brisbane´s, et oleks aeg hakata vaikseks tööd otsima, et sama aegselt küll edasi liikuda, aga ka silmad lahti hoida. Välja tuli sellest muidugi see, et süvenesime nii pingsalt töö otsimisse, et puhkus jäi veidikeseks tahaplaanile. "Õnneks" on siin töö leidmine üsna keeruline, nii et saime ikka aega ringi vaadata ka. Käisime päris mitmes looduspargis, erinevatel matkaradadel ning ronisime kõrgete mägede otsas. Eelnevad kogemused ja vaated on lihtsalt nii kustumatud olnud, et naljalt me ühtegi teeäärset loodusparki vahele ei jäta. Looduslapsed, mis muud :) Ühes pargis nägime oma esimest varaani, kes oli umbes meetri pikkune ja täitsa paks ka. Liikus teine üsna rahulikult ja kui aru sai, et me ta jälitamist ei lõpeta, siis võttis ilusti poosi sisse ja lasi meil end pildistada.

Vahepeal jõudsime ära käia ka sellises kohas nagu Surfers Paradise, kus parasjagu oli käimas koolilõpetajate pidustuste nädal ning selle tõttu me sinna väga kauaks ka ei jäänud. Noored ise olid tegelikult toredad ja idee kui selline oli veel ägedam, sest millal siis veel suurem pidu korraldada, kui keskkooli lõpus, kuid meie jaoks jäi lihtsalt ruumi natuke väheks. Otsustasime taas metsa minna ning loodus ei petnud meie ootusi ka see kord. Taas ootasid meid ees ilusad metsad, konarlikud rajad ning hämmastavad vaated.
Mount Tamborine (525m) oli üks meeldejäävamaid kohti, kuna mäe otsa oli ehitatud terve linn ning vaade pea igast hoovist oli lihtsalt imeilus. Mäe üks külg oli kaetud vihmametsaga, mida mööda me siis jalutasime ja sellises metsas on tõesti tunne teistsugune. Teistsugused lõhnad ja teistsugused hääled, niiskus ja rohelus, kuidagi ürgne oli kõik see..
Mount Tamborine karavanpargi infoleht lubas metsaäärset jalutusrada, mis pidi koseni viima, aga kuna me see seda ei leidnud ning jõesäng oli ka üsna tühi, otsustasime mööda seda üles ronima hakata - "ju see kosk ka kuskil vastu tuleb". Turnisime nende libedate kivide peal ligi 2,5 tundi, kuid kose asemel leidsime hoopis vaateplatvormi ja sellega koos ka loomulikult metsaäärse jalutusraja. Ronisime siis teiste taunivatest pilkudest hoolimata platvormilt matkarajale, kuna jaks ja lootus koske näha olid raugenud, ning tagasi jõudes saime teada, et tegu oli tasulise rajaga. No ja meie jälle kogemata ei maksnud. Meil ikka juhtub!

Pärast seiklusi metsas ning paaripäevast linnakärast eemalolekut, otsustasime taas liikuma hakata ning plaan oli täitsa Sydney´sse välja sõita, aga teadagi on plaanidel komme luhta minna. Tee peale jäi linnake nimega Stanthorpe, mis on teada tuntud bäkkerite peidupaik, sest ümberringi kubiseb erinevatest farmidest. Otsustasime ka meie enda õnne proovida ning läksime tööbüroosse end üles andma. Enne meid olid järjekorras neli noormeest - kõik eestlased! Naljatasime, et nad peaks ikka eestlastele oma filiaali avama.
Nimed kirjas, läksime öömaja otsima, et siis mõne päeva paigal püsida, juhuks kui miskit näkkab.
Tegelikult näkkaski, aga hoopis teisest kohast. Jõudsime seal vaid ühe öö olla ning hommikul helistas meile üks farmer, kes pakkus enda farmis tööd ning elamist. Vahemaaks oli tollel hetkel 250 kilomeetrit ning lubasime julgelt, et kahe tunni pärast oleme kohal. Reaalsuses ootasid meid ees üsna halvad teeolud, mitmed teeremondid ning palju pisikesi asulaid, mis omakorda tähendasid 50km/h sõidukiirust. Kokku kulus meil siis aega kolm ja pool tundi (lisandus veel üks tund, sest märkamatult olime jõudnud teise osariiki), aga kohale me jõudsime ning siin me nüüd oleme.

Otsustasime siis natukene tööd ka vahepeal teha, et te ei arvaks, et me siin niisama lulli lööme :P Oleme nüüd otsapidi juurvilja farmis, kus meie tööks on kasvuhoonest kurke kokku korjata. Töö ei tohiks konti murda ja elamine on ka täitsa vinge. Kolisime nüüd ametlikult sõiduautost retro karavani ja siin on meil lisaks voodile, diivanile ja lauale ka lugematul hulgal panipaiku, kraanikauss, külmkapp (mis hetkel ei tööta) ning mikrouun. Hetkel on kõik väga põnev ning ootame huviga homset tööpäeva, mis edasi saab, seda näitab juba aeg. Igaljuhul asume keset metsi ja põlde, nii et võib vist öelda küll, et looduslapsed leidsid taas kord tera :)

PS! Ajavahe on nüüd juba 9h ehk siis pool kümme õhtul võite mõelda meie peale, sest siis alustame oma tööpäeva (6:30).

Bundaberg´st Brisbane. Vahepeal sadas isegi rahet
ning enamus autojuhte pidas seda puhku targemaks seisma jääda

Meie esimene varaan

Brisbane lillealleel

Pimeduse valguses (Brisbane)

Brisbane vaateratas (61m)

Kangaroo vaateplatvorm

Üks tige isend

Veetransport

Surfers Paradise

Pisikesed laamad mäe otsas

Puuvann (Tamborine Mountain)

Seikleja jõe orus

Piknik Mount Tamborine'l

Skywalk ehk tasuline matkarada, mille eest me ei maksnud

Tervitused meie uuest kodust!

... osa III

Broome, Darwin, Cairns...ma v6iksin neist igas yhes elada. Vahel m6tlen, et need vaated ja kohad enam ilusamaks kyll minna ei saa, aga kuidagi moodi ikkagi saavad. Eks ilu on muidugi vaataja silmades ja igayhe otsustada!

Cairns v6lus meid algusest l6puni. Esmane kohtumine pimedas, maalis pildi kirevast suurlinnast, p2evavalgus andis aimu imeilusast rannajoonest ning m2gede ahelikust. Veetsime seal linnas kolm 88d ning pean tunnistama, et korraks isegi kaalusime sinna pikemaks j22da. Kahjuks piirab meid ajalimiit ja k6ik need avastamata aarded.
Kaks 88d veetsime erinevates karavanparkides ning kolmandat 88d nautisime hotellis, sest vahest on ju vaja "auto-elust" puhata ka. Kui eelmise postituse l6pus mainisin, et veidike jahe oli, siis tegelikult leidisime paradiisi koos suurep2rase kliimaga. Ei palav, ei kylm - umbest2pselt 30 kraadi p2evasoojust ja 25 "88kylma". Maist novembrini piiravad Austraalia rannikut k6iksugu myrgised millimallikad, mille t6ttu on ujumine merevees p6him6tteliselt keelatud, kuid et kuumal p2eval siiski jahutust leida, on mitmed linnad ehitanud endale suured basseinid, mida nad ise kutsuvad laguunideks. Need m6nusad supluskohad pakuvad t6sist silmailu ning rikastavad linnapilti ysna palju. Kes ujumisest ei hooli, see saab muru peal pikutades p2ikest v6tta v6i v2ligrilli peal vorstikesi soojendada. Cairns'i laguun asus otse politsei maja k6rval ning p2eval hoidsid silma peal punaste riietega vetelp22stjad.

Lahkusime sealt linnast segaste tunnetega, kuna yhest kyljest oleks tahtnud kauemaks j22da, teisest kyljest oli aeg edasi liikuda. Igaljuhul kui aega yle j22b, siis see on linn, kus pikemalt peatuda!

Teel Cairns'st Townsville suutsime isegi 2ra eksida ning puusse panime kokku kuskil 100 kilomeetriga, aga mis seal ikka, vaated olid j2tkuvalt ilusad ning seiklus ju seegi.
Siiski leidsime tee pealt m6ned matkarajad ning v2hese asustusega rannad.
Townsville ise on rahvaarvult isegi suurem linn kui Cairns (ca 165 000 inimest), kuid millegi p2rast ei ole ta turistide seas nii populaarne. Linnal on v2ga ilus rannajoon ning mereveega t2idetud bassein, kus saime turvaliselt ujuda. K6ige suurem "vau" oli muidugi Castle Hill, mida on nimetatud isegi Austraalia vaatamisv22rsuste TOP10nes. Tegu on yyratu k6rge m2ega keset linna, mille otsast avaneb hingekriipivalt ilus vaade. Kohalikud, aga kasutuvad seda m2ge rohkem trennitegemiseks :)

J2rgmine sihtkoht oli kauaoodatud Arlie Beach, mille kaudu saab WhitSunday saartele, kus asub maailmakuulus Whitehaven beach. Kohe esimesel p2eval lasime endale p2he m22rida tuuri, kus yhe p2eva jooksul saime kylastada kolme erinevat saart. Reis oli planeeritud reedeks ja kuna meie olime platsis juba kolmap2eval, siis tuli meil kaks p2evakest endal 2ra sisustada. Esimesel p2eval l2ksime Arlie Creek'e matkarajale, mille k2igus 6nnestus meil n2ha oma esimest austraallasest madu! Eks ehmatus oli alguses ikka p2ris suur, aga p6nevus kaalus yle, sest siiani polnud me siin n2inud yhtegi ussi vabas looduses. K8ssitas teine puu otsas ja meie saabudes tegi Benji hyppe ning kadus kivi alla. Seega kohtumine oli vaid p6gus, kuid see eest meeldej22v. Teisel p2eval l2ksime linnast veidi kaugemale loodusparki, kus pidi olema kosk nimega Cedar Creek Falls. Kuna viimasel ajal on siin v2ga v2he vihma sadanud siis oli kosk kuivanud, kuid selle eest saime ju uurida kose- ning j6es2ngi, mis pakkus ehk isegi veel p6nevaid elamusi. Kohtusime p2ris mitme sisalikuga ning leidsime metsaveerelt yhe salap2rase kasti, mis paistis kellegi urn olevat. Veidi k6he oli, aga p6nevust lisas see omajagu.
Kolmandal p2eval j6udis l6puks k2tte kauaoodatud tuur ning hommikul 7.30 korjas buss meid 88bimispaiga l2hedalt peale. Merele viis meid kogukas katamaraan ja seltskondki oli ysna suur, umbes 40 inimest. Esimene peatus oli muidugi Whitehaven Beach, mis on v2ga kuulus oma erilise liiva poolest. Nimelt sisaldab see liiv 99% silikaati, mille t6ttu ei l2he see ka k6ige kuumemal p2eval tuliseks ning oma peeneteralisuse t6ttu sobib see ideaalselt ehete puhastamiseks, mille me ka ilusti j2rgi proovisime. Mingi vetika 6itsemise t6ttu oli vesi 22rest tumedam ja ilma eelteadmisteta oleks vist isegi arvanud, et reostatud, aga 6nneks see nii siiski ei olnud. Tegime seal saarel ka v2ikse matka ning m2e otsa j6udes olime vaadetest m6lemad s6natud. Lihtsalt niiii ilus!
Teiseks saareks oli Langford Island ning saart ymbritsev reef oli meile snorgeldamiseks. V2rvilised korallid ja kalad k8itsid meie meeli rohkem kui pooleks tunniks ning Lempsil 6nnestus isegi kahte kilpkonna silmata.
Viimane saar oli Daydream, mis eesti keeles t2hendab p2eva unistust v6i unistuste p2eva. See saar oli erinevalt eelmistest asustatud kahe hotellikompleksi poolt, kuigi ise oli nii pisike, et ringi peale tegemiseks kulus meil vaevalt tund. Kolasime m88da saart ringi ja kohtasime taas yhte ussi! 6igmini mina yksinda n2gin teda ja Lemps vist siiani ei usu, et see uss oli, aga mina tean, et oli. Veel n2gime k2ngurusid, kes olid ilmselt saarele toodud, sest ujuda need loomad ei oska, seega ise neil sinna saarele saada oleks v6imatu ja yleyldse oli see yks armas saar, kuhu l2heks veel teinekordki rahulikku puhkust veetma. Ahjaa lisaks oli seal veel yks eriline bassein, kuhu oli tykike merd kohale veetud ja selle tyki peal olid nii haid, raid kui ka korallid - p6nev, eks? :)
6htul merelt naastes olime ysna v2sinud, kuid olime otsustanud sel samal p2eval linnaga hyvasti j2tta ning teele asuda. Sihtkoht oli teadmata, eesm2rk oli magamiskoht leida..

Hommikul leidsime end Mackay kylje alt, suhruroo vabriku ja raudtee vahelt ning pehmelt 8eldes oli seal k2rarikas. Kaubaronge s6itis sealt 88 jooksul m88da v2hemalt viis ja loomulikult oli igalyhel neist tarvis signaali lasta. Ei tea, kas selle p6hjustas asfaltiga ristumine v6i midagi muud, aga see h22l oli v2ga vali. Varahommikul, kui tundus juba, et nyyd saab silma kinni lasta, otsustasid mingisugused varese-laadsed laulma hakata ja noo te ju k6ik teate, et VARES EI OLE LAULULIND! V6ib 8elda, et sel 88sel me v2ga ei maganud ning teele asusime sealt ysna varakult. Plaan: j6uda sellest kohast v6imalikult kaugele.
Sel p2eval me s6itsimegi ysna palju. Tee peale j2i linn nimega Rockhampton, kus teadaolevalt on aastas v2hemalt 300 p2iksepaistelist p2eva - m6nus, kas pole? Samuti ridamisi v2iksemaid linnu, kus pikemat peatust me ei teinudki, kuna lihtsalt igale poole ei j6ua. Olles 700 kilomeetrit s6itnud, otsustasime siiski v2ikse k6rvalp6ike teha ning kaeda linna nimega Bundaberg. See linn v6ttis meid vastu t6elise tuleshow'ga! Linna kohal oli suur pilv, kus k2is korralik laup2eva6htune disko. V2lgunooled l6id paremale ja vasakule, nii et terve taevas oli valge, aga vihma ega myristamist polnud kusagil. Samuti oli nagu meie tervituseks yles seatud v2ike laadaplatsike, kus vaaterattal selle p2va muljeid sai kokku v6etud. Linn ise on kuulus oma rummivabriku poolest ja v6ib vist 8elda, et Bundabergi rumm on t6esti yks Austraalia kuulsamaid. Varsti l2hme seda tehast ka ise vaatama ning eks siis p2rast muljetan maitsetest ja muust ;)

Cairns'i laguun

Cairns

Öine linn

Mission Beach

Castle Hill (Townsville)

Saareriigi elanikud oskavad head kala valmistada

Sisaliku poiss

Tiigri urn? Kassi?

Meie oleme valmis :P

Whitsunday Island

Imelised vaated vol 2

Daydream Island

Koht kuhu võiks jäädagi (Daydream Island)

Tükike merealust elu

Whitehaven Beach

... osa II

Kümme päeva ning üle 5000 kilomeetri -  seda vòib vist küll korralikuks roadtrip'ks nimetada..

Viimane jutuke j2i pooleli Darwin's, Austraalia p6hjapoolseimas suurlinnas. K6ik kaheksa kuud (just t2pselt nii kaua oleme siin olnud!) oleme me elanud ypris pisikestes linnades ning suurlinna tempo ning kirevus l6i esiti pildi ysna kirjuks.  Alguses oli tore, aga p2rast juba natuke v2sitav. See pani muidugi m6tlema selle yle, et Sydney on kordades suurem, aga selle linnani on 6nneks veel aega ning ajaga v6ib siin nii m6nigi asi muutuda. Igaljuhul oli yldjoontes Darwin's tore - k2isime s6pradega v2ljas, kylastasime suurt ja vahvat muuseumi, jalutasime botaanikaaias ning korraldasime v2ljas6idu rahvusparki koos grilli ja muude lisadega. Natuke saime targemaks ka - t2nava 22rde tohib parkida vaid s6iduga sama suunaliselt. Keegi meile suus6naliselt seda selgeks teha ei soovinud ning seega j2eti meile v2ike kirjake koos 40 dollarilise trahviga. Shit happens!

Viimasel 88l Darwin's magasime autos, kuid nagu Murphy seadus ette n2eb, siis just sellel 88l hakkab v2ga tugevat paduvihma sadama ja kindlasti ei saa sa aknaid lahti hoida. Kolisime sel 88l kolm korda! Muidu polekski ju vihm meile liiga teinud, kuid kolmekymne kraadises soojuses autos magada, ilma v2himagi tuuleta on peaaegu sama hea kui saunas riietega olla. P2evane temperatuur on siiani 30-40 kraadi vahele j22nud, 8ine 25-30.

Igaljuhul j2ime rahule, et p6hjapoolseim (tsiviliseeritud) tipp sai vallutatud ning asusime p6nevusega j2rgmiste paikade radadele. Taaskord l2bisime Katherine linna, kuid seekord leidsime ka Laura soovitatud Hot Springs'i ylesse ja see t6esti oli v22rt leidmist. Kolmekymne kahe kraadine l2bipaistva veega j6e osa, mille all paiknesid ilmselt kuumaveeallikad, oli imeline paik varvaste sirutamiseks. 

Kuna olime Darwin's veetnud mitu p2eva, siis otsustasime natuke tempot t6sta ning j2rgnevad p2evad rohkem kilomeetreid l2bida. Nagu kaardi pealt n2hagi v6ib, on Kesk-Austraalia ysna asustamata ning vaatamisv22rsusigi on palju v2hem, nii saime rahuliku sydamega s6ita ilma suuremate peatusteta (isegi yhe istekohtade vahetuse suutsime tee peal ilma peatusteta korda saata:D ). Tee peale j2i h2sti palju pisikesi linnakesi, mida lihtsalt oli tore vaadata, sest paljud olid just nagu vanaaegsest Austraalia filmist p2rit, kuid suuremat teha nendes midagi ei olnud. Vahest peatusime m6nes neist, et v2rskes 6hus l6unatada v6i siis 6htust syya, kuid enamasti peatusime linnast natuke v2ljas, kus saime end vaikselt magama s2ttida. Mul kohe ei tulegi meelde, kas olen juba maininud v6i mitte, aga Austraalias ei ole tegelikult lubatud suvalises kohas autos magada. Selleks peab minema hoopis karavanparki ja maksma niigi rikastele onudele raha juurde. Olgu-olgu, vahest me ikka 88bime nendes karavanparkides ka, sest lisaks turvalisele olemisele, saame kasutada k6iki hyvesid, mida me p88sa taga magades teha ei saa, n2iteks pesemine, k88gi kasutamine, elekter jne.

T2na hommikul alustasime oma teekonda linnast nimega Hughenden ning sihtkohaks oli Cairns. Vahemaa oli napilt 600 kilomeetrit, kuna valisime sel korral lyhema marsruudi, mis sisaldas endas katteta teid. Varem olime selliseid teid v2ltinud, kuna need ei ole p2ris kaheveolistele autodele m6eldud, aga soov kiiresti kohale j6uda, sai see kord v6itu. Peab t6dema, et kiirusest oli asi kaugel, kuna s6ita tuli kohati v2ga aeglaselt ning samuti 6nnestus meil tee peal veidike autot remontida, sest yhes kohas oli asfalti 22r nii k6rge, et l6i lihtsalt yhe velje k6veraks. 6nneks oli automehaanik omast k2est v6tta ning samuti tuli yks s6bralik austraallane meile oma t88riistadega appi, nii et see probleem sai ysna kiirelt lahendatud. Siiski v6ttis 600 kilomeetri l2bimine meil t2na aega umbes kaheksa tundi, mida on ysna palju, kuid selle eest n2gime taas imelisi vaateid ning s6itsime 19 kilomeetrit l2bi vihmametsa, mis kulges m88da m2e kylge alla ning oli kurvilisem kui VRC rallirada.

Peale keerutamist ja tiirutamist j6udsime l6puks Cairns'i ja imelikul kombel on siin ilm jahedam. Temperatuur on hetkel 24 kraadi, mis on kindlasti selle reisi k6ige madalam, samuti on tunda, et 6hk on jahedam kui muidu, aga v2hemalt soosib see magusat und ning just seda me praegu nautima l2hmegi. Ajavahe Eestiga on juba 8 tundi, nii et siis kui meie 2rkame, l2hete teie alles magama, aga just nii imelik see maailm meil ju ongi :)

Botaanikaaed (Darwin)

Botaanikaaed (Darwin)

Kuumaveeallikas (Katherine)

Kuumaveeallikas (Mataranka)

Roosa linnake

Metsikud eeslid

Hobune tuli hommikul tere ytlema

K6ik on l6ugade vahel..

Pilt r22gib rohkem kui pealkiri..

Koskede maagia on piiritu

Pilvepiiril

Sellised hotellid siis (Hughenden)

Operatsioon "Aastavahetus Sydney's" osa I

Noniii...S6ber arvuti ning internetiyhendus, mida kasutamata ei saa j2tta, lausa n6uavad uut blogipostitust. Uus seiklus on j2lle t2istuuridel ning nagu ma eelmisest korrast 6ppisin, ei ole emotsioon enam p2rast kahte n2dalat p2ris sama, seega kirjutan sedapuhku osadena.

Alustasime siis Broome'st, mis oli meie elupaigaks juba yle kolme kuu ning aastase viisa taustal, ei ole seda v2hem ega rohkem kui veerand ajast ning seda on ikka PALJU! Kuigi meile v2ga-v2ga meeldis Broome's, oli siiski aeg asju pakkima hakata, sest nii palju on veel avastamata siin Austraalias. 

Reis algas kolmap2eval, mis eelmise p2eva pidustustest hoolimata algas kella kuuese 2ratuskellaga, et v6imalikult vara liikuma saada, sest valget aega on siin ikka t2namatult v2he. Suuri plaane meil ette n2idata ei olnud, sest viimased kaheksa kuud on n2idanud, et need siin h2sti ei toimi ning elu ongi p6nevam ilma pideva planeerimiseta. Niisiis l2ksime spontaanselt teele, ainsaks eesm2rgiks l2bida valges v6imalikult palju kilomeetreid.

J6udsime esimese p2eva keskpaigaks kohta nimega Fitzroy Grossing, kus otsustasime aja maha v6tta ja natuke loodust nautida. Asjade imeilusal kokkulangevusel j6udsime paadireisile Geiki Gorge's, mis on tuntud oma maalilisuse poolest. Nautisime tunnist paadis6itu keset peegelsiledat j6ge, nautisime vaateid kaljudele, kuulasime reisijuhi p6nevaid lugusid ning otsisime silmadega krokodille, sest neid pidi seal jalaga segada olema. Tegu oli kyll mageveekrokodillidega, kes inimesele suurt ohtu ei kujuta, kuid siiski oli p6nev neid salap2raseid loomi kohata. N2gime kokku kahte v6i kolme isendit, kuid sedagi vaid vilksamini, sest inimese l2hedust nad just ei otsi. P2rast otsustasime seal samas j6es end veidi v2rskendada, kuid siis ei 6nnestunud meil enam yhtegi kohata.

Edasi viis tee meid linna nimega Halls Creek, kus peale bensuka suurt midagi ei olnudki ning kuna kell oli juba palju, leidsime endale sobiva magamiskoha ning j2ime ysna pea unele. Magamisest r22kides on v6rreldes eelmise reisiga meie varustus oluliselt paremaks muutunud, meil on nyyd madrats ja s22sev6rgud, mis lubavad aknaid ka 88sel lahti hoida, sest temperatuurid on siin ka 88siti 30 kraadised. Enam ei ole k6va magada, aga palavusega on siiani natuke probleeme. Pean veel 2ra mainima, et enamus "linna" tiitlit kandvad tee22rsed punktikesed mahuvad ilusti 2ra yheainsa foto peale, kuna koosnevad yldiselt vaid bensiinijaamast, mille sees on pood ja tagahoovis karavanpark.

Halls Creek'st s6itsime Kununurra'sse, mis oli juba v2he suuremate m66tmetega ning asjalikum samuti. Linna j6udes l2ksime esimese asjana turismi infosse, et teada saada kus, kuidas ja millal ning hyva n6u kuulda v6ttes seadsime sammud linnast 70 kilomeetri kaugusel asuva j2rvekese juurde. Kohale j6udsime h2maras, kuid vaade oli lummav. Lake Argyle on l6unapoolkera suurim tehisj2rv, mis on 22ristatud imeilusate ja massiivsete kaljudega, moodustades lummava vaatepildi. Lisav22rtust andis veel kalju22rele ehitatud bassein, kus hommikul end vees jahutades vaadet nautisime. Kohe kahju oli sealt lahkuda, kuid teekond on pikk ning v2ga pikki peatusi me endale hetkel ei luba.

Viimasest punktist saime s6ita vaid m6nikymmend kilomeetrit ning juba yletasime p6hjaterritoorimi piiri ja oli aeg kellad 1,5 tundi ettepoole keerata. Meie jaoks t2hedas see, et olime p2ris palju ajas kaotanud, kuid r66m WA'st v2lja j6udmise yle, varjutas k6ik mured. Uues osariigis oli justkui k6ik samamoodi, kiirusepiirang oli vaid seatud senise 110 asemel 130 peale. 6htuks j6udsime Katherine, mis v6lus meid on reede6htuse meluga. K2isime s88mas ning kiikasime baari, kus peeti Halloween'i pidu, kuid r2nnulised olid juba v2sinud ning taas oli aeg endale pesa tegema hakata. M6nus on pikutada, kui on v6imalik samal ajal t2hti vaadelda. Muide, kas te teadsite, et Austraalias ei n2e ei suurt ega v2ikest vankrit, isegi mitte p6hjanaela? V6ibolla olen mina ainuke rumal, aga ma lihtsalt ei olnud sellele varem niimoodi m6elnud. Siin ju vaatab meie yle l6unataevas, oma eriliste t2htedega, ning neid on seal taevas niiii palju.

Katherine l2hedal asub yks looduspark, mida samuti kylastasime, kuid metsatulekahju t6ttu olid paljud rajad suletud ning meie kylastus j2i see kord yyrikeseks. Kasvav 2revus Darwin'sse j6udmise ees kannustas meid aga edasi liikuma ning olles veel kord linnale ringi peale teinud, alustasime oma teekonda, mida oli j2rele j22nud veidi v2hem kui 300 kilomeetrit. Olime eelnevalt juba m6elnud, et Darwin'sse j22me paigale paariks p2evaks. Esiteks on tegu ysna suure linnaga, teiseks leidub siin linnas nii m6nigi eestlane, kellele soovisime tere 8elda. Ma ei olegi kindel, miks me nii v2ga tahtsime Darwin'sse j6uda, aga hetkel v6in 8elda, et oleme ysna rahulolevad. Linn on ilus, roheline ja elav! Peale pisemaid linnakesi tundub justkui oleksime t6elisse metropoli j6udnud, aga eks avastamisr66m j22b homsesse. T2na on aeg l88gastuda ning elu nautida...

Sellised huvitavad puud kasvavad siin..

Geiki Gorge

Geiki Gorge 2 (wet season'i veetaset n2itab v2rvi muutus kaljul)

Aus6na on krokodill selle pildi peal!

Hiina myyr keset Austraaliat (looduslik)

Tehis tee, keset tehis j2rve

V2ike paradiis

Bassein Lake Argyle juures

Taas yks termiidipesa

Tere tulemast P6hja-Austraaliasse,
olete 1.5h oma elust just maha visanud :)

Eestlased Darwin's