Elu-olu Busso's

Tundub, et hakkab k2tte j6udma see aeg, kus aega blogimiseks j22b aina v2hemaks ehk siis andke mulle andeks, kui pikalt pole kirjutanud!

Busselton's on j2tkuvalt ilus ja maagiline, ookean ei v2si yllatamast oma v2rvigammaga ning avastamisr88mu jagub igasse p2eva. Kui esialgu r2ndasime jalgsi ringi nagu ikka, siis nyyd oleme naabritelt laenuks saanud kaks kaherattalist, millest on saanud meie igap2evased kaaslased. Piki ranniku22rt kulgeb jalgratastele ning jalak2ijatele korrastatud rada, mida m88da saab pikalt s6ita - isegi j2rgmisse linna ja ilmselt ka ylej2rgmisse. Kui varem oleme t2heldanud, et jalak2ijate peale Austraalias pole eriti m6eldud (foori tule aeg on lyhike ning paljudes kohtades pole isegi ylek2iguradasid ning isegi kui on, siis autol on ikka ees6igus), siis Busseltonis tundub asi natuke teisiti. Jalgrattateid on ka linnas sees ning ylek2iguradasid rohkem kui kuskil mujal - ilmselt on asi ka selles, et tegu on kyllaltki turistidele suunatud linnaga, kui nii v6ib 8elda. Me ise oleme k6ige rohkem rattaga l2binud 16km, kuid kolmap2eval on plaan ette v6tta retk Dunsbrough'i, mis asub 21km kaugusel, nii et edasi-tagasi 42km (just nagu Haeskasse). Sportimisest veel nii palju, et eelmine n2dal 6nnestus meil iga hommik jooksmas k2ia ning 3,2km pikkune ring on suurep2rane hommikune 2rataja - sport lihtsalt on m6nus :)

Kui eelmises postituses oli juttu Hiina restoranist, kuhu t88le pidin minema, siis asjad p2ris nii siiski ei l2inud ja seda see kord minu kasuks. Esmasp2eval alustasime m6lemad hooga t88 otsinguid ning juba esimesel 6htul helistati mulle tagasi restoranist nimega Equinox ning paluti kolmap2eval proovip2evale. Hoolimata sellest, et ma olin kohutavalt n2rvis enne proovip2eva algust, sujus siiski k6ik h2sti ning mulle anti v6imalus ennast pikemalt t6estada. Neljap2eval helistasin hiinakasse ja ytlesin selle t88 2ra, kuna ranna22rses restoranis pakuti mulle siiski t2iskohaga t88d. Kui t2nast veel mitte arvestada, siis olen kokku t88tanud viis p2eva ning asi hakkab juba selgeks saama ning neile, kes kysivad, et kas tasus 2ra 6unafarmist jalga lasta, ytlen, et tasus igati - nii rahaliselt, kui ka igas muus m6ttes. Sel n2dalal olen kokku kuus p2eva t88l, vaba on vaid kolmap2ev ning mul on selle yle v2ga hea meel, sest rohkem t88d, t2hendab siin maal rohkem raha. T88 juurde on mul 3km ning selle l2bimiseks kulub rattaga 15minutit, kuid kuna ilmad on soojad, siis on see puhas nauding :) Kollektiiv on ysna kirju, kuid see eest v2ga s6bralik ning abivalmis ja t88riietus meeldib mulle ka v2ga :P
Tundub, et meestel on siin t88 leidmine tunduvalt raskem kui naistel. Korraks m6tlesime Lempsi minu asemel hiinakasse saata, aga neil oli ikka naissoost ettekandjat vaja :D. Siiski mingid variandid on ta juba leidnud ning t2na hommikul kell kaheksa l2ks ta yhte autoremondit88kotta abiks ja kes teab ehk 6nnestub isegi midagi pikema ajalist sinna saada. Igaljuhul j2rgmiseks n2dalaks on tal samuti olemas kolmep2evane t88 ja selleks on tsirkuse kokku panemine - kas pole p6nev :)

Naabrid meie praeguses elukohas on v2ga lahedad ning nagu eelnevalt mainitud laenasid nad meile rattaid ning vajadusel saame nende k2est ka autot laenuks. K6ige toredam siiani on aga see, et pyhap2eval l2ksime koos Yallingup'i l2hedale Canal Rocks'i kividele turnima ja vaade, mis sealt ylevalt paistis, oli maagiline. See koht on tuntud ka kui surfarite rand ning lained olid seal t6esti v6imsad.  Korjasime merekarpe ning leidsime veel igasuguseid p6nevaid asju kivide vahelt :P Tol p2eval olime koos Andy, Casey'ga ning nende lastega. M6tlesime ja arutasime seal igasuguste asjade yle ning p2ev m88dus taaskord lennates.
Ja vahepeal oleme m6nda autot ka vaatamas k2inud, aga ei miskit - minu mehhaaniku jaoks ei ole ykski piisavalt hea :D Ehk tuleb kord p2ev, mil ta siiski selle 6ige leiab, aga niikaua kui on soe, ei ole mul tegelikult rattas6idu vastu midagi ;)

Yallingup

Canal Rocks

Canal Rocks

Got to love this city! Busselton

Uus t88vorm :)

Meie kaherattalised s6brad

See m2rk on lihtsalt nii Austraalia :D

Kivironijate seltskond

Meri annab, meri v6tab! Vabandust, ookean! :D

Kivikuningad

Geniaalne idee :D

Varandus!

Busselton!!!

Just nii ta on - me oleme tagasi linnas, millesse esimesest hetkest armusin ja siiani on see tunne vaid syvenenud.

Juba m6nda aega keerles peas m6te, et on aeg t88d ning elukohta vahetada ning nagu meil kombeks m6eldud-tehtud. Kuna siin maal hakkab talv saabuma, siis ilmad on ysnagi vihmased ning v2ljas t88tades t2hendab see tihti t88p2eva 2ra j22mist ja see omakorda annab k6vasti palgas tunda, nii et see otsus ei tulnud just v2ga raskelt. Samas ei ole meil hetkel plaanis kuskil juuri alla kasvatada :)
Reedel oligi 6unafarmis meie viimane t88p2ev ning kokkuv6tteks v6ib 8elda, et 29 p2eva jooksul korjasime kahe peale ligikaudu 45 tonni 6unu!!! Ise ka ei usuks, kui ei oleks ise neid 6unu ykshaaval kotti ladunud :P Igaljuhul oli see kogemus (nagu ka iga teine) palju v22rt ning n2gime t2pselt 2ra, kuidas see elu seal 6unafarmis k2ib. Yldiselt oli tore, palju erinevaid inimesi, v2rskes 6hus t88tamine ning maitsvad 6unad hommikuks, l6unaks ja 6htuks, aga seal oli kyllaga ka seda, mis nii v2ga ei meeldinud. Meie jaoks k6ige raskem oli ilmselt see, et levi ei olnud ning see oli yks suur argument, miks me sealt 2ra tulime- ei ole ju v6imalik uut t88kohta leida, kui Sind ei saa telefoni teel k2tte, aga see selleks.

Laup2eva hommikul v6tsime oma kohvri ning seljakotid ning asusime teele - loomulikult h22letades, seiklusi ei saa ju k2est lasta :) J6udsime kohale ysna lihtsalt ning kella yheks olime sihtpaigas - imelises linnas nimega Busselton. Ahhaaa ja farmist saime lahkumiskingiks kaasa kaks 6nge, kuna Busselton on ookeani 22res ning siin saab palju kala pyyda :D Kuigi me kumbki suured kalapyydjad ei ole, v6tsime kingi vastu ning otsustasime v2hemalt proovida. Tassida oli neid muidugi ytlemata tyytu, aga kohale me j6udsime ja hetkel arutab Lemps neid lahti puntrast, mis tee peal tekkis :P

Esimese asjana Busseltonis l2ksime s88ma, kuna k6ht oli tee peal tyhjaks l2inud ning tyhja k6huga ei tule meil kummalgi head m6tted. Plaan oli m6istliku hinnaga elamine leida ning selleks l2ksime McDonalds'sse, kus oli tasuta WIFI ning Gumtree kaudu leidsime isegi mitu pakkumist, mille kohe ka telefoni teel j2rgi uurisime. Parim variant oli tuba West Busseltonis, mille hinnaks oli 210 dollarit - otsustasime koha peale minna asja uurima. Juhiste j2rgi oli see McDonalds'st 15 minuti jalutusk2igu kaugusel, kuid meile tundus igavikuna. Poole tee peal j2i seisma yks auto, millest hyppas v2lja vanem meesterahvas ja kysis, et kas yks meist on Katie :D Tuli v2lja, et see oli selle sama maja peremees ning talle tundus, et me olime liiga kauaks tee peale j22nud ning ta otsustas meile vastu tulla :) Tegelik vahemaa oli 3km, kuid raske kohvri ning kottidega tundub vist iga tee liiga pikk.

Kohale j6udes tutvustati meile ka maja perenaist ning ylej22nud maja - olime lummatud! Tee peal olime arutanud, et nii kaugele me vist ikka ei taha j22da jne, kuid selles majas on lihtsalt k6ik olemas, mida v6iks yks b2kker tahta. Meie tuba on SUURE voodiga ning m66tmetelt kolm korda suurem kui donga. Siin on peale meie toa veel viis kylalistetuba, k88k, elutuba, terrass ning tagaaed. Internet on tasuta ning pesumasin ka :P Kord n2dalas koristatakse tuba ning isegi k2ter2tikud on hinna sees. V6rdluseks dongas maksime 270 n2dalas ja k6ik muu maksis veel lisaks, Busselton Backpacker's on 300 dollarit n2dalas ning kindlasti ei ole seal nii armast pererahvast kui meil siin on. Oleme vist igast otsast 6nnega koos, sest selle kohta v6ib t8esti 8elda, et paremat ei oskakski soovida :P Esialgu otsisime majutust n2dalaks, aga siia j22me ilmselt pikemalt. Aaajaa kohv, tee ja kylm vesi on siin ka tasuta ning ookean on 300 meetri kaugusel :)

Kui olime oma asjad 2ra pannud, l2ksime linna yhte restorani, kus mul oli kokku lepitud esimene t88intervjuu. Just! Neljap2eval internetis ringi tuulates leidsin yhe t88kuulutuse ning kui helistasin, et selle kohta t2psemalt uurida, leppisime hoopis kokku esimese kohtumise ja nii see l2kski. V6ib 8elda, et kohtumine oli edukas ja neljap2eval alustan oma uut t88d, esialgu kyll poole kohaga, kuid asi ju seegi. Esmasp2eval uurime natuke veel seda t88maastikku siin ja jaotame veidi oma CV'sid - mina nii igaks juhuks, et 2kki n2kkab midagi paremat ning Lemps otsustas veel siiski oma liistude juurde j22da ning autoremondit88kodasid l2bi kammida.
Siin linnas on k6ik nii ilus ja m6nus, inimesed on s6bralikud ning tulevad ise r22kima. Poes yks naine lihtsalt tuli ja sosistas mulle k6rva kui v2ga talle meeldib mu kleit :) Kylalistemaja pererahvas on samuti nii tore ja abivalmis, et s6idutasid meid enne oma autoga linna ning paistab, et me hakkame ka edaspidi h2sti l2bi saama. Esimene 6htu on k2es ja praegu tundub k6ik nii yliv6rdes, et isegi hirmus hakkab m6elda. Siiski loodan, et tegime 6ige otsuse just praegu ja just siia linna tulles.

Vahepeal j2id kirja panemata ka eelmise n2dalavahetuse seiklused, aga kuna ilm oli taaskord vihmane, siis suuremad plaanid Albany'sse minna j2id 2ra ning otsustasime hoopis minna lihtsalt l2hedal asuvasse linna, mille 22res on 61-meetrine puu, mille otsa on v6imalik ronida. Taas p8idlakyydiga kohale j6udes otsustasime suurema n2lja peletamiseks yhe 6una 2ra syya, kuid suureks yllatuseks ei olnud me ainsad, kellele see m6te meeltm88da oli. Peagi olid meil 6la peal v2rvilised papagoid, kes 6unatykikest ootasid. Mingil hetkel oli Lempsil m6lema k2e peal ning ka peas yks papagoi ning tunne oli nagu Jack Sparrow'l Kariibimere piraatidest :P See oli nii tore kogemus, et jaotasime seal kogu oma 6una tykk haaval 2ra ning hetkeks unustasime juba eesm2rgi, miks me sinna l2ksime, aga kui 6un otsa sai siis suundusime siiski edasi.
Gloucester tree nagu nad seda kutsuvad, on algselt m6eldud metsatulekahjude j2lgimiseks ning seega on puu kylge kinnitatud metallist astmed, kuid mingit turvaelementi seal ei ole. Ise ronid - ise vastutad! Kuskil veerand maa peal hakkas juba syda puperdama, isegi ei tea miks, kuid nii see oli ning yleval pool hakkasid astmed juba silmade ees virvendama, kuid see vaade oli seda v22rt! See oli see hetk, mil saad vaadata yle k6igi teiste puude - imeilus lihtsalt. Kokkuv6ttes nentisime, et see n2dalavahetus oli siiski korda l2inud, kuigi me v2ga kaugel ei k2inudki.

Hetkel vist saigi k6ik kirja pandud, mis vahepeal j2i kirja panemata ning nyyd, kus oleme tagasi tsivilisatsioonis, on meid v6imalik tihedamini internetist tabada. Nii ilus on vaadata telefoni, kui sellel on levi koguaeg olemas :D Poleks kunagi arvanud, et sellist asja nii v2ga v22rtustan, aga siinne elu paneb asju teise nurga alt vaatama :)

Piltidele lisaks yks pisike videoklipp papagoidest: http://m.youtube.com/#/watch?v=-pDVh_61gEo

Palun veel 6una!

Jack Sparrow

6unafarmis peab 6unakooki tegema

Gloucester Tree - poolel teel

Pisike, v2rviline ja teravate kyyntega papagoi

61-meetrine puu ja Lemps on poole peal

Bye-bye farm

Uunikum aastast 1987, mis ikka veel teenib. S6itsime ka t2na sellega linna :)

Seiklused maal ja merel

Seiklused - need annavad elule värvi ning maitse - vahest hapu, vahest magus, aga mitte kunagi mage!
Ja just seiklema me siia tulimegi :) Mõned p2evad üle kuu aja oleme siin ringi vaadanud, näinud imelisi paiku, loomi ning inimesi. Sees kasvab aga tunne, et nii palju on veel nägemata. Keegi ütles kunagi, et mida rohkem Sa oled näinud, seda vähem Sa tead ja eks ta mõnes mõttes nii ongi.

Selle nädalavahetuse veetsime peamisest linnakeses nimega Busselton. Muidugi mitte ei läinud me sinna ja tagasi bussi v6i muu usaldusväärse transpordivahendiga, vaid ikka hääletades nagu meile juba omaseks on saanud. Algas see teekond siis laupäeva hommikul kella kümne paiku, kui yhe töökaaslase auto viis meid farmist otse linna. Manji's me kaua aega ei raisanud, sest olime otsustanud Busselton'i minna väikse ringiga ehk siis vahepeal külastada ka Katit ja Tysonit. Täpsemaks põhjuseks oli tegelikult see, et saabunud oli kauaoodatud pakike, mis pidi sisaldama ASUSe originaal adapterit. Võiks öelda, et sinna jõudsime kohale isegi liiga lihtsalt. Manji'st hääletama asudes, peatus juba teine auto, mis viis meid otse Australind'i - mis siis ikka, vahest peab vedama ka. Kati juures jõime kohvi ja lobisesime natuke ning pakki avades tabas mind taas kord suur üllatus või pigem pettumus või siiski tunne nimega millalseejamaükskordläbisaab! Paki sisuks oli küll ASUSe originaal adapter, aga mitte AUSTRAALIA vaid EUROOPA oma :D Uskumatu! Rääkisime ja nämmutasime sada korda läbi, mis juhtus ja mida meil vaja on, aga ikka nad suutsid vale asja saata! Õnneks saame me seda ikkagi kasutada, kuna ostetud sai ka vahe adapter, mis teeb Euroopa otsa Austraalia omaks. Kui kunagi ASUS tee peale satub, küll me siis lähme ja räägime nendega, seni saame vast ikka hakkama. Täna saatsime siis tagasi ka selle Ebay'st tellitud laadija, millel oli meie õnneks 30 päevane tagastustähtaeg :P

Pikalt me siis Kati juures lobiseda ei saanudki, kuna pimedaks läheb siin tõesti vara ning hakkasime end kärmelt liigutama. Teekond Busselton'i jagunes nelja auto vahel, millest kõige kreisim seltkond kutsus meid endaga kellegi tundmatu 50-aastasele sünnipäevale - otsustasime oma sihtmärgile siiski kindlaks jääda :D Viimane autojuht viis meid otse Busseltoni Backpacker'sse, kuhu olime otsustanud selleks ööks jääda. Viskasime oma kotid sinna maha ning läksime linna üle vaatama. Juba õhtutuledes võlus see linn mind kummalisel moel. Hommikul ookeani äärde jõudes oli mu süda võidetud - sellest linnast saab mu järgmine pikem peatuspaik! Busselton's asub maailma pikkuselt teine vette ulatuv sild, mille pikkuseks on imetlusväärsed 1,8km. Silla peal on ka rong, mis viib reisijaid edasi ja tagasi, kuna vahemaa on ju üpris pikk ning kõige lõpus asub merealune observatoorium, kus läbi akende võib näha veealust maailma. See imeline vaade avaneb 12-meetri kõrgusest silindrist, millest kaheksa asub vee all ning neli vee peal. Nägime seal mitmeid erinevaid kalu, ühte meritähte ning palju värvilisi koralle. Jõudsime seal olles ka ujumas ära käia ning vesi oli mõnusalt soe ja märg :)

Pühapäeval kella nelja paiku hakkasime tagasi hääletama, kuid peab tunnistama, et valitud tee ning kellaaeg, ei osutunud juba parimateks. Pimedaks läheb siin hiljemalt seitsmest, kuid kuna me lootsime oma tavapärasele õnnele kiiresti peale saada, siis ei tundunud kellaeg tol hetkel liiga hiline. Tagasiteeks valitud marsruut oli lühim võimalik, kuid arvesse võtmata jäi asjaolu, et sellisel teel võib ka tunduvalt vähem autosid liikuda. Igaljuhul läksid asjalood vahepeal juba täitsa hapuks ja mõtlesime, et esmaspäeval me tööle ei jõuagi, aga nagu ikka, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Olime saanud Busselton'st Nannup'i, mis oli umbes 40km, kuid läbida oli veel vähemalt sada ning päike loojus meeletu kiirusega otse meie silme all. Järsku peatus meie juures üks auto, kes tuli hoopis teisest suunast ning küsis, kas vajame küüti. Kui olime oma loo ära jutustanud, otsustas autojuht meid ise kohale toimetada ning just sedasi kõik läkski. Siiani on mul raske uskuda, et üks inimene on nõus kontvõõraste inimeste pärast maha sõitma 200 km! Saan aru küll, et kütus ei ole siin nii kallis, kui Eestis (õigemini on, aga suhe palka on natuke teine) aga ikkagi lõpuni ei mõista. Ta ütles vaid, et on ise ka hääletanud ning teab, mis tunne see on kui on vaja häälega kuskile saada õigeks kellaajaks - ta ise käis kuu aega tööl (13km) hääletades, kuna auto oli katki :D Kuna sularaha meil sel hetkel ei olnud ja kummalisel kombel oli pangaautomaat just sel päeval rikkis, andsime talle vaevatasuks kotitäie õunu :)

Võib vist tunduda, et me peale seiklemise midagi muud ei teegi, aga tegelikult käime me ikka tööl ka :) Hetkel korjame õunu nimega Fiji ning tõenäoliselt on see parima maitsega sort maailmas. Kindlasti ei saa öelda, et õunakorjamine lihtne oleks, sest kott, kuhu me õunu korjame, on täis saades ikka väga raske ning kui päike ka veel lagipähe kütab, siis tahaks hoopis kuskile varjulisse kohta maha istuda ja liitrite kaupa vett ära juua. Jätkuvalt korjame õunu kolmeses tiimis, kuna väidevalt ei ole piisavalt traktoreid (neid peab olema varuga, sest kui ühe traktori peal kastid täis saavad, peab kohe uus asemele sõitma). Tahaks rohkem kahekesti korjata, sest ilmselt saab nii kiiremini - ei ole vaja nii palju traktorit liigutada ega niisama ringi joosta. Selle koha pealt peaks meile õnn naeratama juba järgmisel nädalal, kui mõned bäkkerid ära lähevad. Vahepeal tegime ka pruning't, mis on põhimõtteliselt okste lõikamine, mis kasvavad valesti ning varjavad p2ikest. Vot see on maailma k6ige igavam t88 - lihtsalt päev läbi oksi lõigata, nüristab su õhtuks täielikult! Saime selgeks selle, et aednikuks meist kumbki saada ei taha :D
Peale tööd teeme tavaliselt koos süüa ja siis vaatame mõnda filmi, mängime kaarte või lobiseme niisama. Magama läheme tavaliselt üheksa paiku, kuna siis on hea hommikul puhanuna ärgata. Ja nii need päevad lähevad, juba on kuu möödas ja ehk juba 11 kuu pärast näeme :)

Long Easter weekend

Raske on kuskilt otsast alata, kuna nii tegusat n2dalavahetust pole meil tykk aega olnud ja kardan, et k6ike ei suudagi kirja panna, kuid ma annan endast parima, et kasv6i tykike seda emotsiooni edasi anda.

Ma t2pselt ei tea, kuidas teil seal Eestis oli, aga meil siin oli v2ga pikk n2dalavahetus, kokku neli vaba p2eva ning p6hjuseks muidugi lihav6ttepyhad (Easter). Teadsime juba enne, et donga'sse me ei j22, kuna sellisel juhul oleks meist esmasp2eva 6htuks alles ainult kaks halli varju. Nagu varemgi 8eldud, pole siin peale t88 tegemise, midagi teha. Niisiis pakkisime reede l6una paiku oma seljakotid ja asusime pikemat plaani omamata teele - tuleb see, mis tulema peab. Olime otsustanud, et l2bime maa farmist linna jala, kuna meie andmete j2rgi pidi vahemaa olema 15-16 kilomeetrit ja taaskord yksk6ik, mis tegevus tundus sel hetkel parem kui donga's istumine. Loodus on siin imeline ja pea oli koguaeg kuklas, sest puud on siin hiiglaslikud ja yhest sellisest on allpool ka pilt. Kahjuks pidime tee peal kohtuma ka yhe surnud k2nguruga, kes ilmselt oli autolt l88gi saanud ja kuna ta oli t6esti suur, siis paistis isegi surnuna veidi hirmus. J6udsime k6ndida umbes tund aega ehk siis 5-6 kilomeetrit, kui m88da s6itev auto meid peale korjas ning linna s6idutas. Olime selleks hetkeks juba r88muga unustanud oma ylla eesm2rgi jala linna j6uda. Autojuht oli yks t88line farmist ning teekond linna kulges ysna kiiresti, kuid selle s6iduga saime teada, et vahemaa on siiski tiba rohkem kui me esiti arvasime (umbes 20km) - matsime kiiresti maha k6ik plaanid edaspidi jala linna minna :D

Manjimup'i j6udes tabas meid veidi ebameeldiv yllatus, kuna enamus poode ja kohvikud olid Easter'i t6ttu suletud. 6nneks leidus yks kiirtoidu restoran, mis oli avatud ning sinna me end pikemalt m6tlemata sisse seadsimegi. Olime seal vast tunni v6i kaks, sest Gumtree'st autosid otsides, l2heb aeg lennates ning seej2rel hakkasime m88da linna ringi jalutama, et endale 88maja leida. Kuna siin l2heb ysna vara pimedaks, siis olime otsustanud, et Manji'st edasi me enam ei l2he ning j2tkame oma teekonda alles hommikul. Jalutasime sisse linna ainukesse hotelli, mis t6tt8elda n2gi v2lja nagu l6ik filmist "Hostel" - eriti vanaegne ja hirmus, arvuti oli vist Felix ja kirjutusmasinast rippus v2lja meetrite kaupa kollast paberit...brrrr... Uksed p2rani, aga sees ei hinglistki! Tatsasime siis edasi kuni leidsime yhe hostel/backpackeri ning otsustasime sisse minna hinda kysima. Sellega oli k6ik justkui vastupidi, sees k2is l2rm ning muusika, kuid uksed v2ljast lukus. Uurisime natuke ymbrust, kuni 2kki tuli yks rattaga noormees hosteli ette ning me kysisime tema k2est, et millisest uksest v6iks sisse saada. Suureks yllatuseks tuli vastus puhtas eesti keeles :D Ta r22kis meile hotelli ning b2kkeri hindadest ning ka sellest, kus ta ise elab ning kuuldes, et ta elab koos kahe teise eestlasega majas, kus on parasjagu yks tuba vaba, otsustasime h2rjal sarvist haarata. Kysisime otse, kas saaks t2naseks 88ks nende juurde j22da ning ta vastas, et tema poolest kyll, kuid peab ka teiste n6usoleku saama, kes parasjagu l2hedal pargis istusid. L2ksime siis koos sinna parki, kus oli kohe suuremat sorti Suure Reede t2histamine, nii umbes 20 inimest, grill, muusika ning loomulikult alkohol. Eesti noormees, kelle nimel oli maja yyrileping, oli kohe r88msalt n6us meile 88maja pakkuma ning peagi seadsimegi sammud sinna majja, et asjad 2ra panna ning tuba yle vaadata. Midagi liiga luksuslikku polnud, aga seda me siia otsima ei tulnudki ning peale paari tundi pargis tiksumist, l2ksime koos majja tagasi. Lobisesime veidike ning seej2rel keerasime magama 2ra. Meid hoiatati enne, et majas l2heb v2ga kylmaks, sest siin nad ju soojapidavatest majadest pole midagi kuulnud, kuid meie ei uskunud, et asi v6ib nii hull olla, aga oli. Peale anti meile kahe peale yks fliisist tekk ning terve 88 otsa k2is tihe rebimine, kellel seda rohkem kylje all oli - me lihtsalt ei oska jagada v2ikest tekki :D Pakun, et majas oli 88sel umbes 15 kraadi ehk siis sama kylm kui 6ues. Pean veel 2ra mainima, et maja yyrilev6tja n2ol, oli tegemist totaalse teisiti-m6tlejaga, kes ennustas, et umbes viie aasta p2rast tabab maailma yks meeletult suur krahh (mitte majanduslik) ning, et me oleme k6ik ainult v2iksed, piiratud m6tlemisega mutrikesed, keda juhivad meedia ning kellegi poolt kirja pandud yhiskonna normid. Veel oli ta seisukohal, et kolmas maailmas6da juba k2ib, kuid inimestele j2etakse vaid mulje, et tegu on pelgalt rahutustega eri riikides jne. Yhes6naga ysna keeruline m6ttemaailm, t6si v6i mitte, aga igale yhele peab j22ma v6imalus asju t6lgendada nii nagu nad seda soovivad. Meie oleme igaljuhul 22retult t2nulikud 88maja eest!

Hommikul 2rgates, panime kiirelt riidesse, j2tsime pisikese t2nukirja ning tegime siis minekut. L2ksime siis esiti linna poole tagasi, et natuke keha kinnitada ja plaani pidada, kuid kiirelt tuli yhine otsus minna Boyup Brook'i, kus meie s6ber Kati parasjagu t88l oli. Kohv joodud ning hommikus88k s88dud, asusime maantee 22rde h22letama ning ysna pea peatus meie ees yks valge matkabuss. Juhiks Saksamaalt p2rit h2rra ning kaardilugejaks Iiri p2ritolu naisterahvas liikusime tempokalt j2rgmisse sihtkohta, milleks oli Bridgetown. Kuna Boyup j22b p6hi maanteelt pisut k6rvale, siis l2bi linna pidime taaskord jalutama, et j6uda j2rgmise tee 22rde, mis viis juba otse Boyup Brook'i. Ka sel korral 6nnestus meil ysna kiirest auto peale saada ning seekord olid meie teekaaslasteks L6una-Aafrika p2ritolu abielupaar, kes juba viimased 14 aastat on Austraalias resideerunud. Ja see ongi see! Just erinevad inimesed ning nende lood on p6hjuseks, miks mulle nii v2ga h22letada meeldib ning halbadele asjadele ma seal juures ei m6tle, pealegi ei ole kahekesti reisides seda hirmugi. Kui me olime l6puks oma sihtkohta j6udnud ning yles leidnud ka baari, kus Kati t88tab, siis premeerisime end kuuma ilma puhul siidrite ning v2ikse piljardiga. Natuke aega maad uurinud, saime juhised oma j2rgmisest v2ikseks sihtpaigaks, milleks oli l2hedal asetsev k2nguru farm nimega Roo Gully. Farmiks ei ole seda vast k6ige 6igem nimetada, sest k2nksid elavad seal neljakymne aakrisel pinnal ning tulevad ise s88ma, kui on 6ige aeg. Maja perenaine armastab k2ngurusid yle k6ige ning nende omavaheline l2bisaamine on imetlust v22rt. Kui ma nyyd numbritega ei eksi, siis ta on seda kohta seal pidanud juba 30 aastat. Enamasti satuvad k2ngurud sinna peale auto6nnetusi, perenaine ravib nad terveks ning hoolitseb nende eest nii kaua kui vaja. Sealt on v6imalik ka endale k2ngurut koduloomaks v6tta, aga siin Austraalias on selleks eraldi luba vaja ehk siis p2ris vannituppa k2nksi v6tta pole v6imalik.

Kokku oli seal k2nguruid kindlasti yle kuuekymne ning enamusel neist olid ka nimed. Allpool v6ite n2ha pilti minust ja k2nguru Molly'st, kes on 16 aastane, kogu elu elanud seal samas kohas ning samuti oli tal sel hetkel taskus imepisike beebi. Emotsioonid olid meeletult k6rgel, kui esimene k2nguru meid uudistama tuli ning talle vargsi pai julgesime teha. Karv on neil imepehme, kuid kyyned paistsid tervavad ning umbes viie sentimeetri pikkused. Enamus ajast olime seal v2ljas vaid meie kaks, kuna perenaine oli ise sel ajal majas sees ning alguses tekitas see veidike hirmugi, sest situatsioon oli ju esmakordne, kuid k2nksid, kes ei olnud nii julged hoidsid tahaplaanile ning vapramad isendid tulid ise r88msalt s6prust sobitama. Seal jooksid ringi ka m6ned emud, kelle saabudes k2nksid veidi tagasi t6mbusid ja, kes isegi meile hirmu naha vahele ajasid oma suuruse ning meeletu uudishimuga, mis sundis emusid meid ysna l2hedalt uudistama. Perenaine ytles, et nii l2hedalt kui seal, ei ole kuskil v6imalik k2ngurusid n2ha. Olime yli 6nnelikud, et selle k2igu ette v6tsime ning isegi natuke kahju oli sealt 2ra minna.
Mingil kummalisel p6hjusel, ei salli Boyup Brook eesti p2ritolu telefone ning meil puudus taaskord levi, kuid 6nneks saime baarist juhised, kuidas Kati juurde j6uda ning seal me oma teise 88 veetsimegi - soojas, pehmed ja suures voodis. Me juba teame, et see on luksuskaup!

Pyhap2eva hommikul 2rkasime puhanult ning taas oli tegutsemisvaim meis pead t6stnud ning donga'sse minek ei olnud isegi variant C. Otsustasime minna mere 22rde ning seal ilusat ilma nautida. V6ib 8elda kyll, et Austraalia on yyratuma suur ning reisimine v6tab ikka v2ga palju aega, eriti kui transpordivahendiks on p8idlakyyt. J6udsime vaid poole peale ehk siis linna nimega Pemberton ning kuna taas hakkas h2marduma, otsustasime 88 seal veeta ning plaan oli hommikul varavalges mere 22rde j6uda. Hakkasime siis majutusasutusi l2bi kammima, kuid ysna kiiresti sai selgeks, et k6ik on Easter'i t6ttu otsast-otsani t2is broneeritud ning see oli aspekt, millega me polnud kordagi arvestanud. Kellaaeg oli juba selline, et tunni p2rast l2heb metsa vahel jalutamiseks taskulampi vaja ning meil oli vaja kiirelt m6elda, kas liikuda edasi v6i tagasi. Meid paelus ees ootav meri, aga meil polnud aimugi ka selle koha majutusv6imalustest, kuid otsustasime siiski ehku peale edasi liikuda, tagasi liikumine tundus selle hetkel kuidagi vale ja mitte nii seikluste rohke :D Kuna Pemberton'i peat2nav kulgeb m88da trassi, siis hakkasime ka kohe linnast h22letama ning seekord tegi 2kkpidurduse yks valge kastikas, millel esialgsel vaatlusel tundus olema vaid yks koht, kuid meeleheide ajab hulle tempe tegema ning pirtsutamine ei tundunud sel hetkel v2ga hea m6te ning pressisime end ilusti koos kottidega autosse.
Roolis istus vanem meesterahvas, kes n2gi v2lja nagu Ameerika filmides talumehed ikka, t88riided ning m6ned puuduvad hambad siira naeratuse taustal :D J2rgmisse linna oli ca 30km ning mere 22rde veel 20km ning olime otsustanud, et 88bime j2rgmises linnas, millel nimeks seda puhku Northcliff. Autojuht, aga ainult naeris meie plaani peale ning teatas, et Northcliff on palju v2iksem kui Pemberton ning majutuse leidmise t8en2osus veelgi v2iksem. Olime s6natud, kuid mitte veel lootust kaotanud ning otsustasime lihtsalt vooluga kaasa minna, saagu mis saab. Linnakesse j6udes oli juba kott pime ning tegime tanklas yhe peatuse, et uurida kohalikelt 88 veetmise v6imaluste kohta. Nagu arvata oli, siis polnudki meil kuhugi minna, kuid siis ulatas abik2e too sama autojuht, kes pakkus meile kohta enda juures diivanil. Ei olnud meil sel hetkel paremat ega halvemat valikut ning seega otsustasime v6imalusest kinni haarata. S6it l2ks edasi ning viis meid linnast v2lja umbes 10 kilomeetrit (6nneks mere poole) ning peale 15 minutilist s6itu olimegi keset puid ja p88said, kottpimedas laanes. 6nneks oli seal ka yks majake nagu lubatud ja liikusime koos autost valguse suunas. See vist polnudki p2ris hirm, mis meid sel hetkel valdas, pigem teadmatus ja natuke paratamatust, sest see oli parim pakkumine, mis meil oli, yksk6ik, mis ka ees ei oodanud. Saatus on meid siiamaani ikka tublisti soosinud ja hooleta, ei j2tnud ta meid ka seekord. Majja sisenedes oli kohe tunda kodusoojust ning toidu l6hna, ning saba liputades tervitas meid koer Emma. Autojuht Brandon jutustas meie loo ymber oma naisele, kelle nimigi juba omamoodi minus usaldust tekitas. Tema nimi oli Linda ning ta kyll ei olnud Eestist p2rit, aga millegi p2rast oli siiski rahustav seda nime kuulda. Ka selle maja perenaine oli 22retult lahke ning valmistas meilegi maitsva 6htus88gi ning tegi valmis aseme. Peale s88ki jutustasime veel natuke aega laua taga ning seej2rel keerasime magama oma m6nusale diivanile. Hommikul pakkus Brandon, et viib meid Windy Harborisse, mis oligi meie sihtkohaks ning meie olime muidugi r88muga n6us. Enne veel kui 2ra l2ksime panime  tiiki v6rgud, et pyyda paar Marron'it. Ma ei tea, kuidas see eesti keeles on, aga too on yks krabiline, veidi suurem kui v2hk, musta v2rvi ning tavaliselt pakutakse seda veini k6rvale. Poodides ysna kallis kraam, v6ib vist 8elda delikatess, aga meie saime need s6pruse m2rgiks tasuta. Algas tee mere 22rde, nagu meie seda ikka harjumusest nimetame (tegelikult on tegu ju siiski ookeaniga).

Windy Harbor oli meeletu! Mul puuduvad 6iged s6nad selle kirjeldamiseks, sest see lihtsalt oli nii hingematvalt ilus. Ookean oli sinisem kui taevas ning kalu v6is lausa palja silmaga n2ha. Vesi oli nii m6nusalt soe ning lained aukartust 2ratavalt v6imsad. Taevas vist polnud pilvetupsugi ning tundus, et see k6ik oli ilusam kui k6ik muu, mida siiani n2inud oleme. Jooksime ja ahhetasime seal rannal nagu v2iksed lapsed :) Peale lyhikest tutvumist selle imeilusa kohaga, ytles Brandon, et te pole veel midagi n2inud ning viis meid j2rgmisse kohta, millel oli nimeks Salmon Beach (eesti keeles l6he rand). See rannik oli t2is kalamehi, kes nautisid ilma ning kalasaaki ning vaade ylevalt platvormilt oli t8esti veel ilusam kui eelmine. V6ib 8elda, et kui nii palju ilusaid asju j2rjest n2ha on see isegi raske v6i natuke koormav, sest s6nu lihtsalt ei j2tku ning emotsioonid k2ivad yle pea. Pildi peale ei j22 kunagi see k6ik, mida Sa palja silmaga n2ed, kuid midagi siiski ning usun, et neid pilte vaadates, tuleb see v6imas emotsioon meile uuesti ja uuesti meelde.
P2rast k6ike seda, mida olime n2inud, ei suutnud me oma lahket v66rustajat 2ra t2nada, sest ilma temata poleks me sinna sel n2dalavahetusel ilmselt j6udnudki ning teele asudes olime ikke veel lummatud looduse puhtast ilust. Tagasi Brandon'i ja Linda looduss6bralikus majakeses, kus tarbitud elekter tuli p2ikeselt ning vesi otse taevast, istusime veel korraks majja kohvile, et k6ike kogetut uuesti seedida. K2isime veel v6rke v2lja t6mbamas, et oma mere-elukad kaasa pakkida ning taas s6idutas Brandon meid Nortcliffi, et saaksime sealt koduteele asuda.

Nortcliff'is h22letasime ysna kaua enne kui auto peale saime ning see oligi senini meie k6ige pikem tee 22res passimine. Peale tundi aega h22letamist, just kui lohutuseks, peatus meie ees imeilus punane Audi A4 :) Autojuhi n2ol oli tegu kolmekymnendes mehhiklasega, kes Austraalias juba viimased kaheksa aastat teenib leiba fotograafiaga. Tagasi Pemberton'is leidsime tee 22rest yhe auto, mis oli myya, kuid peale lyhikest vaatlust selgus, et see pole ikka see, mida me otsime. Pean tunnistama, et me polegi v2ga selgesti s6nastanud, mida me otsime, aga ehk siiski leiame mingi aeg selle, mis tundub 6IGE :D
Manjimup'i tagasi j6udes tegime 2ra oma n2dalase toidushoppingu ning enne veel kui donga poole asusime, helistas Lemps yhele auto omanikule, et masin yle vaadata. Ette ruttavalt v6in 8elda, et ka see polnud see ning koos oma toidukottidega hakkasime "kodu" poole h22letama. Kuna meie farm asub tupikus ehk yhe tee l6pus, siis oli meie suurimaks lootuseks, keegi meie enda farmist, kuid abik2si ulatati hoopis naaberfarmist ja loomulikult ei j2tnud nad meid poole tee peale, vaid viisid ikka meid kohale 2ra. Ja siis olimegi tagasi! Rahulolevad, et n2dalavahetus oli olnud just nii kirju ja seiklusterohke nagu ta oli.
Hakkasime oma 6htus88ki kypsetama, mida ma terve tee olin enda seljakotis kaasas tassinud (elusad) ning t2itsa kahju oli neid potti pista, kuid maitse oli seda k6ike v22rt :) Pilte Marron'test saate n2ha allpool.

Kelle jaoks pilt liiga kirjuks l2ks, siis teekond oli meil j2rgmine: Farm-Manjimup-Bridgetown-Boyup Brook-Bridgetown-Manjimup-Pemberton-Northcliff-Windy Harbor-Salmon Beach-Northcliff-Pemberton-Manjimup-Farm. Kokku yle kolmesaja kilomeetri :)

Windy Harbour

Emu uudistab ringi

Minu saak :D

6htus88k :)

Hommikus88k Bridgetown's

K2nks s88b isuga peost

Brandoniga Salmon Beach'l

Enamus puud on siin nii k6rged!k6rged!

Salmon Beach'i lained

Me and Molly

K2nksid

Brandon pakkis marronid kaasa

Boyup Brook's v2ike piljard

Selline silt oli Roo Gully uksel

Poosetamine :D

Emu ajab taga :D