Reisimine on ainus asi maailmas, mille eest maksmine meid rikkamaks muudab: USA

Mõte USA-sse minna on mu peas keerelnud juba kaua. Õigemini olime dilemma ees juba aastal 2013, kuid tol korras langes valik Austraalia kasuks. Kõige jaoks on oma aeg ja koht ning nüüd oligi meie aeg Floridat vallutama minna.

Täpselt kuu aega pärast minu sünnipäeva asusime teele, esmalt Tallinnast Kopenhaagenisse ning seejärel järgmise lennuga juba palmide alla. Pikk lend on tegelikult täitsa mõnus, saab filme vaadata, magada, mitu korda tuuakse süüa ja juua ning turbulentsi on üsna vähe. Võib ära unustada, et oled 12km kõrgusel õhus ning eirad maa graviatatsioonijõudu.

Miami õhust

Suures lennukis on iga ühel oma telekas, kus saab vaadata nii
lennuki kiirust, kõrgust, lennuaega ja muidugi ka filme

Ühes reas on kokku 8 istet, kokku üle 200 koha

Miami oli täpselt nii vägev kui me oskasime oodata ja unistada. Uhked autod, lõputud rannad, head restoranid ja muidugi super ilm! Viimasega vedas meil väga, sest igapäevasel oli kraade 26-27'C kandis ning see oli täpselt see, millest olime puudust tundunud.

Palmid, palmid, palmid

Miami orav

Rand ja pilvelõhkujad

Shoppingul

Ööelu

Öine rand

Vetelpääste oli koguaeg omast käest võtta

Juhin tähelepanu hästi tabatud hetkele.
Ei, mitte minu kaunis naeratus,
vaid hoopis õla juurest mööduv tiivuline

Vaade meie Miami Beachi kodust

Esimesed 4 ööd veetsimegi Miami Beachil ehk rannast 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Peatuspaigaks olid AirBnB-st valitud väike ühetoaline korter, mis ei olnud küll väga uhke, kuid mille rõdu oli vähemalt sama suur kui korter ise.
Hommikuti käisime beachil jooksmas ning päeval lasime rannas päikesel end hellitada. Õhtuti jalutasime Miami vahel ringi ning nautisime ööelu.

Peab veel ära mainima, et ameeriklased võtavad jõule väga tõsiselt. Igal sammul olid jõulukaunistused ning enamus restoranides mängisid non-stop jõululaulud.

Mis Sa teed kui kuuske pole kuskilt võtta

..ja kui lund ei ole, siis ei saa Jõuluvana kuidagi saaniga tulla

Kas ma juba mainisin, et nad on veidi hulluks läinud nende jõulukaunistustega?
A.M.E.E.R.I.K.A

Nautisime igat hetke Miamil ja oleks tahtnud veel kauemakski jääda, aga ka teised kohad ootasid avastamist ning seega jätsime Miami korraks selja taga ning põrutasime oma rendiautoga Florida lõunapoolsesse tippu - Key West'i.
Sõit sinna oli elamus omaette. Tegemist on kitsa maaribaga, mis kohati kaob täitsa ära ning edasi saab vaid tänu sildadele, nendest kõige pikem kuulus 7 Mile Bridge (7 miili = 11,27km). Terve tee laiub mõlemal pool sillerdav vesi - ühel pool lõputuna näiv Atlandi Ookean, teisel pool Mehhiko laht. Kiirus on piiratud umbes 70km/h peale, seega on aega ringi vaatamiseks ja pildistamiseks.

KIA-ga sai ringi vurada küll

Teekond

Päikeseloojangu ajaks olime kohal - Key West

Majutuse vaatasime läbi bookingu käigu pealt ning esimene öö möödus väga mõnusas hotellis, mis asus keset peotänavat ning teise öö veetsime Cow Key Channelis keset loksuvat vett ühel alusel, mille peale oli püsti pandud telk. Elamus omaette!

Tagahoovis oli ka pisike bassein

Teises majutuses oli ümberringi bassein

Sellel alusel oli ka teine korrus, kus sai vaadet nautida

Kapten roolis

Tegelikult oli vaja sinna koha peale kanuuga sõita

Esimese päeva hommikul tuli taaskord uitmõte minna paadiga delfiine vaatama ja snorgeldama, kiire kõne ja 30 minuti pärast olime pakitud ning sadamas valmis. Delfiinid lasid end üsna kaua otsida, aga see kõik oli seda väärt. Näha neid päris oma keskkonnas, mitte piiratud tingimustega delfinaariumis, on minu silmis tohutu väärtus. Lisaks käisime ka snorgeldamas, aga tõele au andes, siis ei ole peale Punases Meres (Egiptuses) snorgeldamist enam ükski teine koht tõelist elamust pakkunud. Samas päev merel oli tore, sai päikest võtta ning vaadet nautida.

Katamaraan Sunset

Nautisime päeva

Et pildid liiga igavaks ei läheks,
siis natuke nalja ka

Teise päeva veetsime Key West'i rannas, mis oli oma valge liiva ja rohkete palmipuudega nagu tõeline paradiisirand. Lasime päikesel ennast praadida ning õhtul seadsime sammud tagasi Miami poole.

Paradiisirand

Puu taga peidus

Täpsemalt viis tee meid Homestead'i linna, mis oli meie vahepeatuseks Key West'i ja Miami vahel. Nimelt olime otsustanud Everglade rahvusparki külastada, et oma silmaga ära näha Ameerika krokodillid ja alligaatorid ning neid ei pidanud luubiga otsima. Pikkade aastate jooksul on nad inimesega nii ära harjunud, et massidest ennast segada ei lase. Kuidagi moodi kodustatud nad ei ole, neid ei söödeta ega hoita kuidagi mingites raamides, lihtsalt külastuskeskus ongi tehtud nende meelispaikade lähedale. Just sellised loomade vaatlused ongi kõige ehedamad ning loomasõbralikumad.
Lisaks on seal rahvuspargis ka Florida pantrid, keda me metsarajal ringi hiilides kohata lootsime, aga sel korral pidime leppima vaid krokodillide ning Ahinga-nimeliste lindudega.
Päikeseloojanguks sõitsime Flamingo nimelisse laagripaika, kus nägime lisaks imelisele päikeseloojangule veel ka meriveiseid.