Viinist Veneetsiasse

Nagu eelmises postituses mainisin jäime veel teiseks päevaks Viini. Hommik oli küll sajune, kuid päeva peale ilm selgines ning saime ikkagi vaatamisväärsustega tutvust teha. Kõige rohkem jäi meelde Shoenbrunn'i palee, mis asus ilmatuma suure maa-ala peal, nii et seal jalutamine võttis ikka palju aega. Seal oli täitsa oma botaanikaaed ja mitu muuseumit. Sisse me ei hakanud isegi minema, väljas oli piisavalt ilus.

Ja siis me käisime veel ühes lõbustuspargis ja Doonau ääres - päris korralik jalutuskäik oli, aga linn oli seda väärt. Siiski õhtu lõpuks otsustasime, et elada me seal päriselt ikka ei tahaks. Õhtusöögiks oli Viini šnitsel ning hotelli jõudes üks lõõgastav vann.
Järgmisel hommikul oli kell 7 äratus, sest läbida oli tarvis 609km.

5.päeva hommikul alustasime varakult teekonda kauaoodatud Itaaliasse. Austria hoidis meid kuni viimase hetkeni oma lummuses, sest maastik oma mägedega oli lihtsalt võrratu. Mõnikümmend kilomeetrit enne Itaalia piiri tegime veel peatuse, sõime kõhud täis ning tankisime autol paagi ääreni. Kütuse hind on läinud tõusvas joones ning kui Austrias sai veel 1.3€-ga paagi täis lüüa, siis Itaalias on liitri hinnaks 1.5€. Viinis oli muidugi tiba soodsam kütus (ca 1.2€) ning Poolas jällegi odavam kui Lätis-Leedus (1.1€). Lisakulutustena on veel teemaksud, mis Tsehhis ja Austrias kokku läksid ca 30€, tanklast tuli osta kleeps ning see esiklaasile kleepida. Itaalias oleme juba ka ühe korra pidanud teemaksu maksma, aga siinne süsteem on selline, et keset teed on tõkkepuud ning selleks, et sealt läbi saada, pead võtma pileti ning kui tasuline ala lõppeb, siis sisestad oma pileti ning maksad ära. Meil on siiani õnnestunud Itaalia maanteid toetada 18 euroga.

Jõudsime sihtkohta kella viie paiku ning öömajaks olime sel korral leidnud Serenissima Kämpingu, kus meid ootas Austraalia ajast tuttav ööbimine karavan/kämpingus. Kuna Veneetsiasse autoga ei pääse, siis asus meie majutus umbes 15km kaugusel ning edasi tuli sõita bussiga. Õnneks oli kell veel vähe ja me otsustasime samal õhtul ka Veneetsia üle vaadata. 20minutit bussiga sõitu ning imeline veelinn oligi meie ees. Emotsioonid olid võimsad ning pettuma ei pidanud üheski postkaardil nähtud vaates. Einestasime kanali ääres ning nautisime seda, et turismi hooaeg pole veel täie hooga peale hakanud. Otsustasime samal õhtul, et sellest jäi väheseks ning pikendasime oma ööbimist veel ühe päeva võrra ja see tasus end igati ära.

Kuuenda päeva veetsime jalutades mööda Veneetsia tänavaid. See lõputuna näiv labürint mõjus kuidagi rahustavalt. Enamus aja suutsime suuremaid turistihorde vältida ning õhkkond oli mõnusalt soe ja romantiline. Palju poode ja söögikohti, pizza ja pasta, tänavamuusikud ning suursugused kirikud - selline see meie vesine Veneetsia oligi.

Ciao!