Reisimine on ainus asi maailmas, mille eest maksmine meid rikkamaks muudab: Veel kord ookeanist

Ma olen vist eelnevalt maininud, et töö juures küsitakse ikka paar korda päevas, kus kohast ma pärit olen (või siis neid tsiteerides "Kus kohast Su aksent pärit on?"). Pean tunnistama, et vahel tüütab see täitsa ära, kuid teinekord on jälle tore ka nendega lobiseda. Igaljuhul vahepeal meeldib mulle neid natuke kiusata ehk siis enne kui ma vastuse annan, peavad nad arvama. 99% juhtudest ei arva keegi ära, kõige rohkem pakutakse Iirimaad (see võib siis tõesti aksendiga seotud olla, resideerusin ju seal tervelt neli kuud) ja Saksamaad, sekka ka Rootsit, Prantsusmaad ning Taanit. Saksamaad ilmselt selle pärast, et see on Euroopa suurim riik ning selle, et ma kuskilt Euroopast pärit olen, tabavad nad üsna ruttu ära. Prantsusmaa pakkumine on seotud ilmselt sellega, et neid on siin lihtsalt niiiii palju ning Rootsi ning Taani pakkujad on juba natukese suuremate teadmistega Euroopast. Mõned päevad tagasi, kui ma parasjagu "piinasin" oma klienti sellega, et ma talle kohe oma rahvust ei paljastanud, shokeeris hoopis tema mind, kui peale kahe teise riigi pakkumist tuli juba EESTI! Olin tõsiselt üllatunud, kuna mitte keegi pole seda oma tarkusega ära arvanud, aga tuli välja, et tegu on ajaloohuvilisega ning sain veel lisaks shokile ka väikse ülevaate Balti maade ajaloost. Tore üllatus oli! :)

Laupäeval olin õhtuses vahetuses tööl, mis tähendas seda, et meil oli taas ühine vaba päev ning kuna ka ilm oli super ilus, otsustasime taas natuke ringi vaadata. Üldiselt pole meil ju siin kandis palju aega jäänud, kuid kohti, mida vaadata on küll ja veel. Vana hea seljakott kraami täis ja autosse ning sõit võis alata. Suundusime Cape Naturaliste poole, mis on siis neem või poolsaar, mille tipus asub ilus valge majakas. Esialgne plaan oli võtta ekskursioon majakasse sisse, kuid kuna need piletihinnad on ikka utoopilised (13 dollarit inimene), siis otsustasime see kord oma pead ringi tuiata. Mulle tundub, et terve Austraalia on kaetud matkaradadega, sest igale poole kuhu lähed, on võimalik ka jalgsi matkata ja rajad on ka ilusti tähistatud, et eksimisvõimalus oleks võimalikult väike. Valisime tunde järgi ühe sobiva ja asusime teele. Rada oli mägine, kivine, liivane ja mida kõike veel - ikka tõsine matkarada ning tee peal olid ka kaks vaalavaatlusplatvormi. Kuna siinsed vaalad suunduvad igal suvel põhja soojematesse vetesse, siis on just selles punktis nende retke hästi näha, kuid meie jäime seekord sellest vaatemängust kahjuks ilma. Selle eest nägime hülgeid, kes hirmsat kajakakisa tegid :D Täitsa neeme nina otsas oli super vaade, rohkem kui 180 kraadi India ookeanit ehk siis paremale-vasakule ja otse nii kaugele kui silm ulatab. Kuna me jätkuvalt aegaajalt arutleme maakera füüsiliste omaduste üle nagu külgetõmbejõud ning kuju, siis viis ka seekord selle piiritu ookeani vaatamine meid sinna maani, et ookean võttis vaikselt äärtest juba kumera kuju. Kokku kestis see matk meil 2,5h ning läbitud sai vast 5-6km. Kuna tühi kõht andis endast häälekalt märku, siis suundusime edasi Bunker Bay'sse, et sealses kohvikus keha kinnitada, kuid kahjuks olime natuke hiljaks jäänud ning lõunat enam ei serveeritud ning õhtusöögini oli ka veel aega. Sõitsime siis edasi ning nosisime kaasavõetud mandariine. Dunsbrough'sse jõudes, otsustasime siiski sööma minna ning valik langes austraallaste rahvustoidu fish&chips'i (kala ja friikad) kasuks. Pärast läksime veel ranna äärde istuma, et päeva sündmused ilusti kokku võtta ning mõni küpsis ära süüa. Busso'sse jõudes vahetasin riided ning tööpäev võis alata. Hea tunne on ikka autot omada, nii jõuab ka isegi enne tööpäeva algust palju näha ja kogeda...natuke pildikesi ka!

Natuke tehnika juttu ka..
Eelmine nädal kui Margaret River's käisime, ostsime uue arvuti, kuigi tahvel on hea ja pisike, siis päris kõiki sülearvuti funktsioone tal veel pole ning pikapeale hakkab see ka tunda andma. Näiteks ei saa tahvliga digiallkirja anda ning kõiki programme pole samuti Android süsteemile veel loodud. Uut arvutit vaadates oli oluline hind ning seisukord, kuid kohe kui nägin Gumtree's oma vana Dell'i läpakat, millel seisis juures kiri "väga heas korras", teadsin,et tahan just seda isendit. Natuke oli küll hirmutav, et kuidas nii vana arvuti saab nii heas korras olla, aga suur tahe sai siiski võitu. Kahjuks selgus koha peal, et puudu on wifi-kaart ning samuti tundus arvuti kahtlaselt vaikne (ventikas?), aga kuna hinnas sai päris palju alla tingida, siis ostsime masina siiski ära. Mul on viimasel ajal mingi kummaliselt suur huvi arvutite vastu tekkinud (äkki peaks õppima minema?) ning võtsin südameasjaks see arvuti korda saada. Juba esimesel päeval linnas ringi jalutades, leidsin lahenduse wifi probleemile, milleks oli siis väline vastuvõtja USB kaudu ning ventika otsustasin enne uue ostmist lahti võtta ja ära puhastada. Ma ausõna ei ole seda enne teinud, aga huvi oli nii suur, et võtsin asja kätte ja youtube abiga tegin selle ära. Peab ütlema, et täna töötab arvuti väga hästi, ventikas hakkas ilusti tööle ning on väga vaikne, natuke suur ja raske tundub esialgu see läpakas, aga eks ta ole harjumise asi. Igaljuhul olen mina nüüd kogemuse võrra rikkam ning muidugi ikka arvuti võrra ka :D