Riminist San Marinosse ning Rooma

Riminist jäi väga hea mulje. Nautisime tõsist rannapuhkust ja praadisime kehad mõnusalt pruuniks :)
Kolmandal päeval oli ilm siiski veidi pilves ning kuna lõunaks lubas ka sadu, siis otsustasime, et ranna asemel läheme hoopis San Marinosse, mis asus vaid 20km kaugusel.

Vaade Rimini hotelli rõdult

Lemmik söögielamus - Gnocchi lõhega (Rimini)

Peale sööki üks väike Lemonchello - täitsa tasuta pakutakse! (Rimini)

Rimini rand

Rimini rand 2

Rimini rand 3

See väike linnriik asub Tieto mäel ja selle jalamil ning juba sõit ülesse oli elamus omaette. Kurviline tee mööda mäe külge ikka tõusvas joones üles. Tipus ootas meid vanalinn oma tornide ja müüridega, mis kunagi kaitsefunktsioone täitsid. Vaated olid muidugi maalilised, hoolimata sellest, et ilm oli kohati sajune. Sõime ning jalutasime seal üleval ning lasime endast koguni pilapildi joonistada - nii see päev seal maailma vanimas linnriigis möödus. PS! Oma pindalalt on San Marino väiksem kui Vormsi saar (61 km² ), kuid elanike on pea kolm korda rohkem kui näiteks Haapsalu linnas (32 000in).

Tõusvas joones ülesse

Vaade mäe tipust San Marinole

San Marino kindlus

San Marino

Oma reisi 10. päeval alustasime teekonda Rooma ning kuna on ju vana tõde, et KÕIK TEED viivad Rooma, siis otsustasime sel korral kiirteid vältida ning nautida veidike teistsugust Itaaliat. See otsusus oli üks senise reisi parimaid, kuna silmailu oli rohkem kui ükski paketireis pakkuda suudaks. Sõitsime mööda mägist külateed, mõlemale poole jäid suursugused mäed, mille taustal poseerisid harilikud heinapallid - see kooslus oli seda retke väärt. Mõelda vaid, et need inimesed naudivad sellist vaadet iga päev.

Tee Rooma

Tee Rooma vol2

Tee Rooma vol3

Sissesõit Rooma linna oli kainestav. Suured prügikastid tee ääres ning hullumeelne liiklus. GPS juhatas paar korda valesti, seega läks aega, enne kui oma majutusse jõudsime. Taas olime valinud karavanpargi, kus ööbisime neljale inimesele mõeldud bungalow's. Majake oli väga puhas ja viisakas, seega sellega läks õnneks.
Tahtsime juba samal päeval linnaga tutvust tegema minna, kuigi teadsime, et aega on meil napilt (viimane buss rongijaamast majutuskohta pidi minema kell 8). Kesklinna pääses siis nii, et kõigepealt 3km rongijaama ja siis rongiga kesklinna. Rongijaama pidime sel korral jalutama, kuna sellel õhtul enam buss karavanpargist rongijaama suunal ei liikunud. Aega võttis see ca 30min, aga see ei kõigutanud meid põrmugi. Seejärel sõitsime linna, mis võttis aega lubatud 15minuti asemel 30minutit, mis omakorda tähendas seda, et põhimõtteliselt pidime perrooni vahetama ja hakkama tagasi sõitma, aga meie seda muidugi ei teinud. :D Tahtsime ikka korraks välja ka piiluda ning peale viie minutilist jalutuskäiku pöördusime tagasi, ostsime kiirelt piletid ning hakkasime õiget platvormi otsima. Selle aja peale sõitis rong juba muidugi minema ning see omakorda tähendas, et olime ka viimasest, kella 8st bussist maha jäänud. Järgmine rong läks 15minuti pärast ja lootus veel püsis, et äkki buss on sel korral veidi kauem jaamas. Hoidsime hinge kinni ja kui julgesime uuesti hingata, siis avastasime, et oleme oma peatusest mööda sõitnud. :D No ei ole võimalik ju! Mis seal ikka, kell oli juba veerand 9, enam polnud lootustki bussile jõuda, sõitsime rongiga ühe peatuse tagasi ja hakkasime kohalikku transporti otsima. Oma majutuse juures nägime bussi number 303 ning selle peale jäime ka õhtul lootma. Väljas oli juba pime ning jalutamine enam kõne alla ei tulnud, sest korralikku kõnniteed seal polnud. Oodata tuli u pool tundi, aga lõpuks see kauaoodatud buss tuli ning viis meid täpselt õigesse teeotsa (mitte ei visanud meid pool km eemal olevas bussipeatuses maha). Lõpp hea, kõik hea, aga selleks õhtuks oli küll Rooma isu otsas! :D

Allaandjad me muidugi pole ning otsustasime ka sellele linnale uue võimaluse anda. Planeerisime juba varakult linna minna ning päevaga kõik tasa teha. Teekond kesklinna oli vägagi selgeks tehtud, seega sel korral enam probleeme ei tekkinud. Juba esimene vaatamisväärsus San Pietro väljak lõi meid pahviks ning eelmise õhtu sekeldused olid kui käega pühitud. Linn tundus korraga nii ilus ja imetlusväärne. Otsustasime osta turismibussi piletid, et siis sellega kõik vaatamisväärsused läbi sõita. Ma ütleks nii, et kogu Rooma linn on üks suur vaatamisväärsus. Üks majesteetlik hoone lõppeb ja juba algab uus. Paleed, lossid, kirikud ning loomulikult maailmakuulus Kolosseum oma täies hiilguses. Seda suursugusust käisime ka seest poolt vaatamas ning proovisime ette kujutleda, mis seal sajandeid tagasi küll toimunud oli. Päev oli palav ning ringi trampimist oli omajagu, aga see ilu on kõik seda väärt. Õhtuks olime väsinud, aga õnnelikud, sõitsime oma karavanparki tagasi ning meenutasime emotsioonide rohket päeva.

San Pietro väljak Vatikanis

Panoraam San Pietrost

Rooma tavapärane ilu

Tükike kolosseumit

Kolosseum ehk 50 000 inimesele mõeldud amfiteater

Maailma suurim amfiteater seest poolt